Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õunakasvataja: kauplustes peaks olema Eesti õuna jaoks rohkem ruumi
Eesti õunakasvatajatel on praegu aasta kõige kibedam tööaeg. Näiteks Lõuna-Eestis asuvas Halika õunatalus käib korjamine varahommikust hilisõhtuni. Kõik ikka selleks, et eestlaste õunavajadus ära katta, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Meil on talved külmad ja kasvatusperiood lühike ja vahepeal on põuda ja vahepeal on külma ja korjame lumega. See tegelikult annab õunale ka palju kasulikke aineid juurde - vitamiine, antioksüdante. Õunapuu üritab oma õuna kaitsta nende tingimuste eest," selgitas Halika õunatalu juhataja Lauri Kasvand.
"Euroopa õunad, nad peavad ka rohkem õuna kaitsma kui tegelikult Eestis. Seda on juba näha sellest, kui palju on lubatud kasutada taimekaitsevahendeid Eestis ja kui palju on lubatud kasutada järjest lõuna poole. Õuna peale meil üle kümne erineva preparaadi pole lubatud, aga lähed lõuna poole - Poola, Saksamaa - seal on juba üle 30, 40, vaata et 70 erinevat, mida on vaja. Ja pannakse," lisas ta.
Õunakasvataja sõnul on turg puhtale Eesti õunale lai. Isegi Halika õunatalu lähedal, väikeses Räpinas on omajagu neid, kes kodumaist õuna talust kohapealt ostmas käivad.
"Kuigi palju mõjutavad ostuvalikut ja ostuotsust ka võimalused. Eesti inimene, kui oleks valida ja kui oleks võimalik nii, et ei pea mõtlema muude asjade peale, mida osta on vaja, siis ta võtaks Eesti õuna ja sööks Eesti õuna," kinnitas Kasvand.
Ainuüksi Halika õunatalust jõuab Eesti õunasööjateni igal aastal aastaringi rohkem kui 300 tonni õunu. Millegi pärast on aga poelettidel jäetud suurem ruum just Poola õunte jaoks.
Loe täismahus ERRi uudisteportaalist.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele