• 23.10.18, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kellest saab aasta põllumees 2018?

Tänavusele aasta põllumehe konkursile on maamajanduslikud organisatsioonid esitanud kümme väärikat kandidaati kaheksast maakonnast. Aasta põllumees 2018 selgub täna, 23. oktoobril Riigikogus toimuval konverentsil. Võitja saab auhinnaks traditsioonilise „Külvaja“ kuju.
Aasta põllumees saab auhinnaks traditsioonilise „Külvaja“ kuju.
  • Aasta põllumees saab auhinnaks traditsioonilise „Külvaja“ kuju. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Aasta Põllumees 2018 nominendid on:
Anne Grünberg valmistab kitsepiimast Vahemere juustu
Parima noortaluniku tiitli pälvinud Anne Grünberg peab Põlvamaal Üvasi talus koos perega 200pealist kitsekarja ja on omavalmistatud grilljuustudega tuntud üle Eesti. Talus peetakse anglo-nubiani tõugu piimakitsi, piim töödeldakse talumeiereis, kus valmib 4 sorti grilljuustu, mida müüakse taluturgudel ning Tallinna ja Tartu Kaubamajas. Esitaja: Maaleht
Juustupiimatootja Teet Kallakmaa vasikad kasvavad igludes
Parim piimakarjakasvataja Metstaguse Agro OÜ juhataja Teet Kallakmaa Järvamaalt rajas vabapidamisel külmlauda, kus lehmad lüpsavad kvaliteetset juustupiima EPiimale. Toodang on üle 11 000 kg lehma kohta aastas. Uuenduslik juhtaja peab oma vasikaid igludes ja katsetab karjakasvatuses džörsi tõugu lehmadega. Veiseid on 1200 ja maad haritakse 1700 ha-l. Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus
Aive Kesküla juhib Saaremaal Rauni põllumajanduse osaühingut
Saaremaa aasta põllumeheks valitud Aive Kesküla on Rauni POÜd juhtinud juba paarkümmend aastat, ehitanud uue vabapidamislauda ja tõstnud holsteini ja punast tõugu piimakarja aastalüpsi ligi 10 000 kg-ni lehma kohta, mis on Saaremaa tingimustes tubli tulemus. Ettevõtte valdkonnajuhid on noored, maad haritakse 1000 ha ja veiseid on üle 700. Esitaja: Saaremaa Põllumeeste Liit
Margo Kütt edendab loodusravi ravim-ja maitsetaimedega
MK Loodusravi OÜ juhataja Margo Kütt on juba aastaid kasvatanud Viljandimaal ravim- ja maitsetaimi, varustades apteeke üle Eesti kodumaiste taimeteede ja droogidega. Ravim- ja maitsetaimede kasvatus on 12,5 ha-l. Üle 40 taimeliigi, lisaks korjealad looduses. Tallu rajatud tootmishoones käib taimede kuivatamine, peenestamine, pakendamine. Aastas toodetakse 3-4 tonni taimi, mis müüakse hulgiladudele ja apteekidele. Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus
Jaan Metsamaa püstitab pealinna lähistel piimarekordeid
ASi Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa on renoveerinud oma laudakompleksi ja tõstnud lehmade piimatoodangu 11,4 tonnini lehma kohta. Noored kipuvad siia nii praktikale kui tööle. Kaasaegses vabapidamisega laudas lüpsab 8 lüpsirobotit ligi 580 lüpsilehma aastalüpsiga 11 400 kg lehma kohta. Veiseid on kokku 1200, maad haritakse 1730 ha. Metsamaa juhib tootjate tulundusühistut Farm In, kelle initsiatiivil on rajatud Imaverre kaasaegne rapsitehas. Esitaja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Maarika ja Sulev Puusepp võitlevad võltsmee vastu
Maarika ja Sulev Puusepp tegelevad Puusepa mesindustalus suure pühendumusega mesindusega ja on pälvinud parima alternatiivtalu tiitli. Neil on 160 mesilasperet Nigula looduskaitsealal ja Pärnumaa metsades. Aastatoodang 5–10 tonni. Mee ja meetoodete müük oma kaupluses Mesilind Pärnus, turgudel, laatadel. Nüüdisaegne tootmishoone, seadmed, tehnoloogia. Töö peretaluna. Esitaja: Maaleht
Jaanus Põldmaa kasvatab Pärnus vilja ja lihaveiseid
Pärnumaa parima põllumehe tiitli kandja Põhara Agro OÜ juhataja Jaanus Põldmaa kasvatab Audru osavallas teravilja ja lihaveiseid ning edendab külaelu. Taluperes kasvab 7 last. Pere tegeleb teraviljakasvatusega 1000 ha- l, lisaks on 50 lihaveist. Põldmaa tegeleb ka põllumajandustehnika alase nõustamisega ja uusima tehnoloogia katsetamisega põldudel. Esitaja: Talupidajate Keskliit
Toomas Remmelkoor sai Hiiumaa soiselt põllult rekordsaagi
Harju talu peremees Toomas Remmelkoor on hoolsa maaparandusega muutnud oma liigniisked põllud kõige viljakandvamaks Hiiumaal. Teravilja ja rapsi kasvatab ta 360 ha-l, sel aastal sai ta teravilja keskmiseks saagiks 4-5 t/ha. Talus on kuivati ja põldudel kaasaegne tehnoloogia. Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit
Margus Vahtramäe pakub õiteilu üle Eesti
Margus Vahtramäe kasvatab koos perega Kanepi aiandis Põlvamaal üle 400 000 istiku ja potilille ning on oma taimevalikuga jõudnud linnade haljastuses üheks põhitegijaks. Maad on OÜ-s Kanepi Aiand 3,5 ha, sellest 5500 m2 on katmikala aiandus, osa on köetavad kasvuhooned. Lillede ja taimede müüki ning linnade-alevike haljastushooldust tehakse üle Eesti. Esitaja: Eesti Aiandusliit
Vahur Veermäe toodab õhukesel mullakihil piima
Lääne-Virumaa põllumajandusfirma Trovador OÜ on Vahur Veermäe juhtimisel laiendanud piimakarja ja viljakasvatust ning suurendanud käivet ja kasumit. Trovadori lautades lüpstakse 680 lehma. Piima väljalüps lehma kohta aastas on ligi 11 tonni. Maad haritakse 2650 ha, sellest teravili kasvab 1300 ha-l, raps 270 ha-l, mais 160 ha-l. Firma plaanib uue laudakompleksi ehitust 1700 lüpsilehmale. Esitaja: Virumaa Põllumeeste Liit
HEA TEADA
Traditsiooniliselt antakse konkursi võitjale üle ajaloolise "Külvaja" kuju vähendatud koopia. Skulptor Ferdi Sannamehe 1927. aastal valminud pronksist skulptuuri "Külvaja" võitis 1928. aastal tollane Piistaoja talu peremees Theodor Pool kui Eesti parima talu omanik. Skulptuuri vähendatud koopia on modelleerinud skulptor Tiiu Kirsipuu.
"Aasta põllumehe 2018" valis konkursi žürii: Raul Rosenberg – žürii esimees (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Illar Lemetti (Maaeluministeerium), Aivar Kokk (Riigikogu maaelukomisjon), Jaan Sõrra (Tartumaa põllumeeste liit), Kaja Piirfeldt (MTÜ Eesti Noortalunikud), Margus Muld (aasta põllumees 2018), Kalle Reiter (Eesti Aiandusliit), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Andres Eilart (Maaleht), Silja Lättemäe (Maaleht) ja Milvi Aun (Keskkonnaamet).
Konkursi „Aasta põllumees“ tiitlivõitjad 2001-2017 on:
2001 Raivo Musting
2002 Jaak Läänemets
2002 Jaak Hinrikus
2003 Johannes Valk
2004 Andres Härm
2004 Aavo Mölder
2005 Arvo Kuutok
2006 Kalle Reiter
2007 Ermo Sepp
2008 Mati Nurm
2009 Mart Timmi
2010 Madis Ajaots
2011 Avo Samarüütel
2012 Raivo Külasepp
2013 Tõnu Post
2014 Ilmar Teevet
2015 Romet Rässa
2016 Lembit Paal
2017 Margus Muld

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.09.24, 06:25
Võta maisitärklisest viimast
Maisi soodsa kasvuperioodi korral võib tekkida probleem, kus tärklisesisaldus silos on optimaalseks söötmiseks liiga kõrge. Seedimata tärklis vatsas ja peensooles langetab söödaväärindust, tekitades loomakasvatajale rahalist kahju.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele