Läti künnimeistriks tuli eestlane

Aigars Laurinovičs LATRAPSist sõnas, et nende võistluse eesmärgiks on künni, kui ühe oluliseima maaharimisviisi propageerimine. „Künnivõistlust oleme korraldanud juba viis aastat. Siiani on olnud võistlejaid vaid Lätist. Tänavu aga on mul väga hea meel selle üle, et ka Leedust osales 2 võistlejat ja Eestist üks,“ sõnas Laurinovičs. Kokku oli võistlemas 15 künnimeest.

Et lätlastele on oluline künni propageerimine, siis toimus künnivõistluse eel põhjalik künnikoolitus, mis kordas üle vanad tõed ja tõi huvilisteni uusi nüansse künni kohta. Põhjalik koolitus tehti just seepärast, et noorteklassis võistlejad saaks rohkelt teadmisi.

Võistlusel oli kolm klassi – noorte klass, tavaatrade klass ja n-ö vabaklass, kus võistlesid erinevate Läti põllumajandusfirmade töötajad. Nii oli ka näiteks LATRAPSi raamatupidaja Jūlija Ramza võistlemas ja seda ainukese naisena, jäädes vabaklassis 2. kohale.

Noorteklassi parim oli Dāvis Bergs ja vabaklassi parim Jānim Vaitkevicam firmast ,,Mārtiņi''. Eestlaste rõõmuks võitis tavaatrade klassi ja Läti künnimeistri tiitli meie tuntud künnimees Kaspar Järvala.

Kaspar Järvala, kes võistles oma künnitraktoriga FIAT ja Kvernelandi adraga, saavutas võistluse võidu Läti künnimeeste Jānis Dombrovskise ja Rokas Kanapeckas ees.

Rodnas OÜ juhti, omanimelist künniklubi vedavat Kaspar Järvalat üllatas eelkõige see, et kogu võistluse korraldus oli suurepärane ja sujuv. „Läti korraldus võlus, sa lihtsalt tundsid, et abi on kogu aeg olemas ja eestlasena ma tundsin, et ma olen oodatud. Peale võitu pakkusid korraldajad, et ma võiks esindada Lätit kündmise maailmameistrivõistlustel. Kui meie ekspresident võttis Lätist naise, siis miks ei võiks Eesti kündja esindada Lätit kündmise maailmameistrivõistlustel. Mina olen öelnud, et mina ja mu seltsi liige, künnimees Priit Puuorg enam edaspidi Eesti künnivõistlustel ei künna - me ei ole rahul siinse hindamissüsteemiga - nii võib Lätist saada meile väljund, kus oma künnioskust ja –tahet saame 100% rakendada,“ sõnas Järvala.

Siiski on see, kas meie kündja saab Lätit esindada, lahtine, sest sellist lahendust pole künnivõistluste ajaloos olnud. „Nüüd on järgmine küsimus see, kas maailma künniorganisatsioon üldse lubab sellist lahendust, kus Läti künniorganisatsioon paneb mittelätlase, kuigi nende meistritiitli omaniku, oma riiki esindama. Seda teemat on arutatud, aga kuna sellist olukorda, kus teise riigi kündja võidab riiklikud võistlused pole olnud, siis tuleb sel teemal alles tööd teha,“ selgitas Järvala.

 

Läti võistlustel käis mees oma kulu ja kirjadega. Harjutuspäevale ta aga kahjuks ei jõudnud, sest oli võistlustele eelnenud päevadel haige. Kohale jõudes tuli peaaegu kohe minna päris võistluskündi tegema. Künti kõrrepõldu ja enamusel võistlejatest olid n-ö standardadrad, kus midagi ümberehitatud ei olnud. Nii oli meie künnimehe võistlustraktor ja ader pidevalt lätlaste huviorbiidis. „Nii see tõesti oli, siin ei seganud ka keelebarjäär – iga huviline sai vastused, mida ja miks ma oma masina juures olen teinud. Ka üllatas mind publikurohkus, kes rõõmsalt võistlusele kaasa elas,“ rääkis Järvala ja lisas, et kui eelnevalt võistluspäevale oli vihma kallanud, siis võistluse ajal oli kuiv ja sai rahulikult künda. „Muld mida kündsime meenutas mulle Lõuna-Eesti liiv-savi muldasid, selliseid pigem savikaid ja kivivabu.“

Ühe apsakana tõi Kaspar Järvala välja selle, et polnud piisavalt kodutööd teinud ja arvas, et nii nagu maailma künnimeistrivõistlustel, siis ka Lätis ei tohi avavao künnil kasutada sihitikke. Aga võta näpust, nii see siiski ei olnud. „Mina oma sihitikke kaasa ei võtnud. Seal aga selgus, et tohib oma sihitikke kasutada. Tikud, mis mulle siis kärmelt välja otsiti olid vaevalt 1,5 meetri kõrgused ning kõverad ja ei paistnud kaugelt silma, ehk algusvagu oli päris keeruline ajada, aga hakkama ma sain,“ ütles Järvala.

Tänulik võimaluse eest. Kaspar Järvalat sundis Lätti võistlema soov midagi muuta, edasi areneda paremaks kündjaks ning vajadus rohkem võistluskogemust saada. „Igal juhul olen ma väga tänulik, et lätlased lasid mul osaleda ja tavaatrade klassis võistelda. See võit andis mulle tagasi veendumuse, et ma ikka oskan künda. Tagasiside kohalikelt võistlejatelt ja pealtvaatajatelt oli väga positiivne,“ sõnas vastne Läti künnimeister lõpetuseks ja täiendas, et on väga tänulik ka elukaaslasele Egle Sermatile, kelle tuge Kaspar peab väga oluliseks ja kes ka sel korral Lätis abiks oli.

Peale künnivõistlust oli kõigil huvilistel võimalik tutvuda LATRAPSI erinevate teenustega ja tehnikaga. Nii oli võimalik teha tutvust näiteks Gregoire Besson’i atradega. Need on leidnud LATRAPSI liikmete hulgas juba kasutust ja tagasiside neile on väga hea.