Saksa turul tuleb mahevaldkonda tutvustada tervikuna

Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti büroo juhi Tarmo Mutso sõnul kasvavad Saksamaal mahevaldkonnas müügimahud kiiresti ning Eesti ettevõtetel on head võimalused sellest kasvust osa saada. “Saksa turg on suur ning konkurents tihe ja seetõttu on tavalistel Eesti toidusektori toodetel sellel turul väga keeruline eristuda. Seetõttu ongi enamus Eesti toiduainetetööstuses tegutsejatest sunnitud Saksamaal pakkuma peamiselt odavat hinda. Kuid me teame, et Eestis on eri majandusvaldkondades kulutase viimastel aastatel jõudsalt tõusnud ning meie kunagine hinnaeelis tänaseks kadunud. Samas on Eesti erinevatel mahetoodetel, nii toidu kui ka näiteks loodusfarmaatsia ja -kosmeetika valdkondades, Saksamaal kindlasti head võimalused läbi lüüa. Selleks, et mitte konkureerida peamiselt odava hinnaga, on tähtis, et Eesti mahevaldkonda tutvustakse Saksamaal tervikuna, ühtse kuvandiga. Saksamaal tuntakse Eestit juba päris hästi kui edukat digiriiki ja kvaliteetsete IT-lahenduste pakkujat, kuid minu hinnangul on Eesti mahemajandusel kindlasti potentsiaal jõuda teise suure valdkonnana sakslaste teadvusesse. Selleks on aga selgete sõnumitega ühtne kommunikatsioon ja turundus hädavajalik,” selgitas Tarmo Mutso Eesti võimalusi Saksamaal.

Eesti maheettevõtjaid ühendava Mahe Eesti juhatuse liikme Erki Peegli sõnul on Eesti võimalus tutvustada ennast Euroopas ja kaugemalgi kui puhta loodusega ja kvaliteetsete mahetoodetega arukat riiki seni sisuliselt kasutamata. “Välisturgudel tuntuse ja edu saavutamiseks on vajalik luua Eestile kui maheriigile selge ja eristuv kuvand, sest positiivne eristumine on tänapäeval rahvusvahelises konkurentsis hädavajalik. Mahesektoris tegutsevad ettevõtted üksi seda kuvandit luua ei suuda, siin on vajalik riigi aktiivne osalemine,” ütles Peegel.

Vabariigi Valitsus algatas juba 2017. aasta alguses mahemajanduse tervikprogrammi ühe peamise eesmärgiga suurendada mahemajanduse eksporti, kuid programmi reaalne käivitamine on olnud vaevarikas.

“Programmi rahastamine on kahjuks olnud seni äärmiselt tagasihoidlik. Ka 2019. aasta riigieelarve osas pole senini selge, kas ja kui palju raha suunatakse mahemajanduse valdkonnas arendustegevustesse. Samas on Eesti mahemajandusele ühtse kuvandi loomine ning selle järjepidev kommunikeerimine olulisematel välisturgudel, nagu näiteks Saksamaa, hädavajalik samm. Ainult nii saavad meie ettevõtted väärtusahelas samm-sammult ülespoole liikuda, müüa oma tooteid premium hinnaklassis ja luua Eesti eri paigus kvaliteetseid töökohti. EASi vedamisel valminud Eesti brändikontseptsioonis on meie puhas loodus ja sellest tulenev potentsiaal üks kolmest sambast digitaalse ühiskonna ja meie nutikate inimeste kõrval, kuid ettevõtjatele vajalike lahenduste ja tegevustega seda sammast kahjuks sisustatud ei ole. Loodame, et 2019. aastal saavutame lõpuks läbimurde ja saame hädavajalike kommunikatsioonitegevustega ka Saksamaa suunal peale hakata,” lisas Peegel.