Börs: piima hind hakkas tõusma

Nädala märksõnad:

- Piima hinnad hakkasid Uus-Meremaal korraldataval oksjonil kiiresti tõusma, sest Aasia nõudlus on tugevnenud ning pakkumine on oodatust väiksem. Ka Euroopa kitsas olukord mõjub hindadele toetavalt.

- Venemaa nisu hinnatõus peatus, mis aitas leevendada hirme, et Euroopa nisu pole piisavalt konkurentsivõimeline. Detsembris tõusis Prantsusmaa nisueksport viimase viie kuu tippu. Toidunisu aga odavnes, sest USAs hinnad langesid.

- Suhkru pani odavnema naftahindade nõrkus, kakao kallines ja kohv odavnes.

- Nafta sattus surve alla, sest globaalne majandus on jahenemas ning kaubanduslepet ei pruugi tulla.

Piima hinnatõus kiirenes

Selle nädala neljapäeval toimus ka järjekordne Global Dairy Trade piimahindade oksjon, kus hinnad tõusid ligi 7 protsenti, vahendab Reuters.

Indeks tõusis kokku 6,7 protsenti ning keskmiseks müügihinnaks kujunes 3265 dollarit tonnist. Kallinemist juhtis täispiima pulber.

Tegemist oli juba viienda oksjoniga järjest, kus hinnad tõusid. 2018. aasta lõpus toimus mitu kuud kestnud langus, mille põhjuseks peetakse Uus-Meremaa suurt pakkumist. Alates 5. detsembrist on hinnad järjestiku kallinenud aga igal oksjonil.

Täispiima pulbri hind tõusis oksjonil 8,4 protsenti, futuuriturud ootasid 2protsendilist kasvu.

“Aasia riikide tugev nõudlus on tõenäoliselt hindu toetanud,” ütles NZXi piimaturu analüütik Robert Gibson. Viimasel oksjonil müüdi kokku 23 326 tonni piima, võrreldes eelmise oksjoniga on seda 16 protsenti vähem.

Järgmine oksjon toimub 19. veebruaril.

Euroopas on hinnad tõusnud veidi kauem. Piim hakkas kallinema juba septembri lõpus, mil oli selge, et kuiv ilm vähendab piimatootmist ning regiooni sisenõudlus saab olema tugev. Nädalaga kallines kooritud piima pulbri futuuri hind EEX börsil 1,3 protsenti, 1940 euroni tonnist.

Venemaa nisu hinnatõus peatus

Venemaa nisu ekspordihindade tõus on peatunud, sest Egiptus ostis eelmisel nädalal 360 000 tonni nisu hoopis Prantsusmaalt ja Rumeenialt. Venemaa nisu pakkumine oli egiptlaste jaoks liiga kallis.

Venemaa 12,5protsendilise proteiinisisaldusega nisu maksis eelmise nädala lõpus 245 dollarit tonnist, teatas Venemaa konsultatsioonifirma IKAR.

Venemaa eksportis hooaja esimeses pooles (1. juuli – 31. jaanuar) kokku 31,4 miljonit tonni teravilju, mida on 4 protsenti vähem kui mullu. Nisu moodustas sellest 26,7 miljonit tonni (kasv 13 protsenti).

Euroopa hindu see väga palju siiski ei toetanud, sest need olid USAs toimunud hinnalanguse tõttu surve all. Toidunisu märtsikuu futuur odavnes 0,5 protsenti, 203,25 euroni tonnist. Detsembrikuu futuuri hind langes 0,9 protsenti, 186,5 euroni.

Prantsusmaa eksport kasvas

Prantsusmaa eksportis detsembris 1,4 miljonit tonni nisu, 882 000 tonni sellest läks Euroopa Liidust väljapoole, selgub neljapäeval avaldatud andmetest. Sellel hooajal oli tugevam kuu ainult august, mil eksporditi 1,48 miljonit tonni.

Suurem osa nisust läks Alžeeriasse -kokku 500 000 tonni. Detsembris müüdi 131 000 tonni Hiinasse ja esmakordselt ka Marokosse (65 000 tonni).

Teistest Euroopa toorainetest langes rapsiseemnete hind 0,1 protsenti ja tonn maksab 372 eurot. Maisi novembrikuu futuur odavnes 0,7 protsenti ja tonn maksab 173 eurot.

Suhkru hind langes

Suhkru hind langes, sest naftaturul oli näha nõrkust. Madalamad naftahinnad muudavad suhkruroost toodetava etanooli konkurentsivõime kehvemaks, mille tõttu võivad tootjad otsustada hoopis suhkrut tootma hakata, mis suurendab pakkumist.

Pikaajaliselt peaksid suhkru hinnad tuge saama mitmest toetavast faktorist. “Vaatamata sellele, et oktoobrist alates on suhkruhinnad taastunud, püsivad need tootjate jaoks ebaatraktiivsed. Selle tõttu võivad külvipindalad vähenema hakata,” ütles investeerimisfirma Sucden. Külvipindala vähenemine tähendab ka tootmise alanemist, mis toetaks hindu.

Märtsikuu arabica kohvi hind langes aga 1,04 dollarini naelast. Hindu on hoidnud surve all asjaolu, et kuiva ilma kartused on Brasiilias vähenemas, ütlesid kauplejad. Märtsikuu robusta kohvi futuur odavnes samuti ja maksab 1547 dollarit tonnist.

Kakao tonnihind tõusis 2,33 protsenti, 2233 dollarini.

Nafta uuesti surve all

Naftahinnad langesid, sest turuosalised muretsevad globaalse majanduse aeglustumise pärast. Toetust pakkusid hindadele OPECi tootmiskärped ning USA Venezuela vastased sanktsioonid, vahendab Reuters.

Brenti toornafta langes nädalaga 1,5 protsenti, 61,75 dollarini barrelist. WTI on nädalaga kukkunud lausa 5 protsenti, 52,53 dollarini barrelist.

USA president Donald Trump teatas neljapäeval, et ei plaani enne 1. märtsi Hiina presidendi Xi Jinpingiga kohtuda. 1. märtsist tõusevad Hiina vastased tariifid, kui kokkuleppele ei jõuta.

Lisaks sellele kärpis Euroopa Komisjon järsult eurotsooni majanduskasvu prognoose, põhjusena toodi välja kaubanduspinged ning mitmed väljakutsed regioonis. Ka tugev dollar mõjus hindadele survestavalt.

Rotterdami 95 bensiini hind tõusis aga 0,4 protsenti, 518 dollarini tonnist. Diislikütus kallines 1,1 protsenti ja kerge kütteõli lisas 1,9 protsenti. Kummagi tonn maksis reede pärastlõunaks vastavalt 591 ja 578 dollarit.

Autor: Mait Kraun, kaasautor