Andreas Haase: teeme oma teadmistega teie töö kasumlikumaks

Päeva avasõnades ütles BASF Agricultural Solutions Baltikumi piirkonnajuht Andreas Haase, et nende ettevõttel on käsil laienemine ja seda seepärast, et pakkuda võimalikult suurt teenuste paketti põllumajandustootjatele. „Me ei paku teile pelgalt taimekaitsevahendeid, vaid meie eesmärgiks on pakkuda teile nüüd lisaks ka seemneid ja erinevaid digilahendusi, mis teevad teie töö mugavamaks,“ lausus Haase.

2018. aasta suve lõpul andis ettevõte teada, et nad on omandanud Bayerilt nende seemnete, mitteselektiivsete herbitsiidide ja nematotsiid-seemnetöötlusvahendite tootmisüksused. Tehingu maksumuseks oli 7,8 miljardit eurot. Nende kokkulepete sõlmimisega liitus BASFiga pea 4500 uut töötajat. Lepingud, mis suve lõpul sõlmiti, hõlmavad Bayeri üleilmset glüfosinaatammooniumi äri; seemnete ärisid, s-h sordiomadusi, uurimis- ja aretustegevust ning olulisemate toodete kaubamärke valitud turgudel; taimeseemnete äri; hübriidnisu teadus- ja arendustegevuse platvorme; mitmesuguseid seemnetöötlusvahendeid; teatavaid glüfosinaadil põhinevaid Euroopa herbitsiide, mida kasutatakse ennekõike tööstuslikult; terviklikku digitaalset põllumajandusplatvormi xarvioTM; samuti teatavaid mitteselektiivseid herbitsiide ja nematotsiidide uurimisprojekte.

Praegusel ajahetkel tegutseb BASF enam kui 60nes riigis, neil on 17 uut teadus- ja arenduskeskust, kusjuures Bayerist ületulevatest töötajatest enam kui 40 % on tegev teadus- ja arendustegevuses ja veel on läbi ühinemiste saadud 5 uut tootmis- ja formuleerimistehast. Suurt rõhku paneb ettevõte arendustegevusele. „Me investeerisime pea 900 miljonit erinevatesse arendusprojektidesse 2017. aastal,“ lisas Haase.

Numbrid räägivad enda eest ja selge on see, et BASF panustab põllumajandusse, aga mida sellest põllumehed võidavad? „Meie üks põhilisi harusid on jätkuvalt taimekaitse ja selleks see ka jääb. Panustame ka uuenduslikkesse seemnete puhtimisvahenditesse, meie tooteportfellis on ka  nematotsiidipõhine puhis. Me pakume nii põllukultuuride seemneid, kui köögiviljaseemneid,“ vastas Haase küsimusele. „Lisaks panustame tulevikku, seda läbi teadusuuringute platvormi, kus hetkel tegeleme hübriidnisu aretustegevusega. Muidugi ei saa me üle digitaliseerimisest, oleme omandanud digitaalse lahenduse xarvioTM. See lahendus aitab põllult leida üles umbrohud ja pakub välja lahendusi, kuidas neid tõrjuda. Teine lahendus, mis ka on valminud, on põlluhalduse programm Scouting & Farm – selle aluseks on Google Mapsi platvorm.“

Küsimusele, kas BASFil on plaanis ka väetiseturule tulla, vastas Haase, et BASF on tegelenud väetistega 20. aastat tagasi, aga toona loobuti sellest, et teha oma põhitööd – teadus- ja arendustegevust. „Ja hetkel meil ei ole ka plaanis laieneda väetiseturule. Küll aga on meil olemas näiteks selline toode nagu Vizura, mis aitab vedelsõnnikus sisalduvast lämmastikust võtta maksimumi,“ sõnas Haase.

BASF Agricultural Solutions Baltikumi piirkonnajuht Andreas Haase rääkis ka mahepõllundusest. „Mahesegmenti silmas pidades on näha, et turul on nõudlus olemas, just köögiviljakasvatuse osas ja turg vajab toimivaid bioloogilisi lahendusi. Nii me siis otsime ka sellesse sektorisse toimivaid ja töökindlaid lahendusi. Aga hetkel ei ole see teema meie jaoks nii aktuaalne ja nii kulutame arendustegevusse minevad ressursid pigem neile toodetele, mis aitavad meil toota toitu-sööta suures mahus, kus taimekaitsevahendid on keskkonnasõbralikud, mis on 100% kindlad ja vastavad lubatule, on mõjuvad ja abiks tootjatele,“ rääkis Haase ning võttis oma ettekande kokku sellega, et BASFi meeskonna töö eesmärk on oma toodetega ja oskusteabega teha kõikide põllumajandustootjate töö lihtsamaks ja kasumlikumaks.

Loe lisaks:

Ingrida Grantina: sadadest sortidest valime just siia sobivaima

Margus Saviste: taimekaitse­vahendite turul segased ajad