Milline oli Viljelusvõistlus 2018 põldude tulukus?

Müügitulu arvutamisel lähtuti saagikusest, saagi kvaliteedist ja võistluse peakorraldaja Baltic Agro ASi kokkuostu hindadest 30. augusti 2018. aasta seisuga.

Paljudel tootjatel olid aga juba kevadel sõlmitud kokkuleppehinnad, seega on arvutuslikud müügitulu väärtused ligikaudsed, kuid need sobivad kultuuride omavaheliseks võrdlemiseks. Keskmised müügitulud olid 2018. aastal kõikide kultuuride korral eelmise aasta tulemusest suuremad. Kõige enam erines eelmisest aastast taliodra keskmine müügitulu, mis oli peaaegu 500 €/ha suurem.

Tootmiskulud leiti põlluraamatutes kirjeldatud sisendite (seeme, väetised, orgaanilised väetised, täiendväetised/biostimulaatorid ja taimekaitsekemikaalid) kasutatud koguste ja nende hindade alusel. Hinnaks olid arvutustes jaehinnad Baltic Agro, Scandagra Eesti ja Oilseeds Trade hinnakirjadest. Tootmiskuludele on lisatud masinatöökulud, mis on leitud põlluraamatutes kirjeldatud masinagregaatide tööde maksumuste alusel. Masinagregaatide tööde maksumused on leitud Eesti Taimekasvatuse Instituudis koostatud algoritmidega (http://etki.ee/index.php/publikatsioonid/andmebaasid/masinakulude-algoritmid).

Keskmised arvutuslikud tootmiskulud olid 2018. aastal väiksemad kui möödunud aastal, erandiks oli taliraps, mille korral oli tootmiskulu ca 4% suurem.

Suurim kasum - 1128 €/ha - saavutati sellel aastal mahe talirüpsi kasvatamisel, kuid see jääb siiski alla tulukuse rekordile 1802 €/ha aastast 2012. Tavatootmise korral andis suurima kasumi taliraps, 890 €/ha. Kui talirapsi keskmine kasum oli ligilähedane eelmise aasta näitajale, siis teiste kultuuride korral oli selle aasta keskmine kasum oluliselt kõrgem eelmise aastaga võrreldes. Eriti suur oli erinevus rukki (4,7 korda), kaera (4,4 korda) ja taliodra (3 korda) korral.

Tabelis 1 on esitatud võistlusel osalenud põldude hektari kohta leitud arvestusliku kasumi TOP 10 (tabelis on kaldkirjas maheettevõtete tulemused).

Erinevate kultuuride saagikused on üsna erinevad ja seetõttu on arvestuslik kasum leitud ka saagitonni kohta ja tulemused on esitatud tabelis 2 (tabelis on kaldkirjas maheettevõtete tulemused).

Tabelite 1 ja 2 andmete võrdlemisel selgub, et esikohal on mõlemas tabelis mahe talirüps ja erinevus tekib teisest kohast alates. Hektari kohta arvutatud kasum erines Tamme talu talirüpsi ja Kerseli OÜ talirapsi korral ainult 34 € võrra. Samas saagitonni kohta leitud kasum oli Tamme talu talirüpsi korral üle kahe korra suurem Kerseli OÜ talirapsi kasumist.

Veel on tabelist 2 näha, et kõik Caro Mahe OÜ võistluspõllud on tonnipõhises kasumi TOP 10-es. Tänu Caro Mahe OÜ põldudele annavad mahepõllud tonnipõhistes TOP 10-es tugevat tooni. Ilmneb, et maheviljelus võib olla vägagi konkurentsivõimeline. Huvitav oleks kindlasti teada, kas võrdlemisi kõrge tulukusega tootmine on neil põldudel pikaajaline trend või ühekordne sähvatus eelnevate/tulevate aastate arvelt. Silma jääb veel, et tonnipõhises TOP 10-s ei ole ühtegi tavanisu, kuigi nisu on peetud üldiselt tulukultuuriks.

Raivo Vettik, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Loe lisaks: Noortel oma viljelusvõistlus