Fotod: Viljelusvõistluse võitjad preemiareisil Inglismaal

Reisiseltskonda kuulusid parim nisukasvataja Jaak Tõks Perevara ASist, parim odrakasvataja Erik Paalman Paali seemnekeskusest, parim rapsikasvataja Sven Eerik Pärendson Kerseli OÜst, parim hernekasvataja Margus Klais Rämsi Agro OÜst ja kohtunike esindas Raivo Sell ning reisi korraldas Yara Eesti juht Marek Linnutaja.

Esimesel õppereisi päeval külastati Market Weighton Farm’i, kus juba neljandat põlve on taime- ja loomakasvatusega tegeletud. Meie põllumehi võõrustas Charles Rook, kes enne ettevõtlusega alustamist oli ka suhkrupeedi kasvatamise konsulendina töötanud. Ka on mees osalenud Inglismaa teraviljakasvatuse võistlusel YEN, ning saavutanud seal häid tulemusi, mida ta loomulikult ka meie põllumeestele jagas.

Farm ise oli tõeliselt muljetavaldav, Inglismaa kohta oli tegu suurfarmiga. „Oleme oma tegevusriske hajutanud ja ei tegele vaid taimekasvatusega. Põldu harime me 800 hektaril, kus kasvatame talinisu, tali- ja suviotra, talirapsi ja siloks maisi. Lisaks tegeleme toiduherne kasvatusega, mille koristame spetsiaalse kombainiga, saak külmutatakse koheselt ja see läheb jaekettidesse müüki, kus selle järgi on suur nõudlus. Külvame seda järk-järgult, et oleks pidevalt värske saak võtta. 7-8 aasta tagant on meie külvikorras ka kartul, mille müüme enamasti hulgi,“ rääkis Charles Rook.

Rook täiendas, et piirkond, kus nende põllud asuvad on muldade poolest suhteliselt hea, enamasti on liiv-savi mullad, millel on väga hea looduslik drenaaž, nii et suured vihmasajud ei sega kuidagi taimekasvatust. Et põllud on keskmiselt 12 hektari suurused, siis on ka tehnika väiksemat mõõtu. Nii koristatakse teravili ühe, 7,6 meetri laiuse heedriga kombaini abil. Külvatakse 4 meetri laiuse Horchi külvikuga ja taimekaitsetöid tehakse 32 meetrise pritsiga. Et tegeletakse ka seemevilja kasvatusega, on olemas oma kuivati, kus lisaks oma vilja kuivatamisele pakutakse ka teenust teistele. Muud vilja nad aga kuivatama ei pea, see annab suure majandusliku eelise, kui võrrelda Eestiga.

Lisaks taimekasvatusele tegeletakse ka loomakasvatusega. „Meil on 200 „stabilisaator“ ammlehma kelle geneetika on segu neljast erinevast tõust ja saame aastas samapalju vasikaid, 2000 siga, 40 000 parti, 35 000 munevat kana ja ka oma inkubaator,“ tutvustas farmi Rook. Ta lisas, et taimekasvatus on loomakasvatusega tihedalt seotud. „Põldudelt tulev põhk läheb loomadele, näiteks eelmisel suvel saime 7000 rulli põhku. Laudast tulev sõnnik ja läga läheb sügisel loomulikult põllule, kusjuures pardisõnnik on peaaegu samaväärne kanasõnnikule, selle plussiks on ka see, et see on segunenud põhuga.“

Meie põllumehi huvitas muidugi kõik taimekasvatusega seonduv. Farmi peremees oli lahkelt nõus ka omi teadmisi jagama. Tema sõnul on Inglismaal teraviljakasvataja peamiselt kimpus kahe umbrohuga, rukki-kasteheina ja rebasesabaga. „Seepärast me ka künname vähe, sest ei taha umbrohtusid pinnale künda. Mingis osas on see siiski vajalik, sest loomadelt tulev sõnnik peab mulda viidud saama. Aga jah, pigem on meil kasutusel minimaalne mullaharimine,“ selgitas Rook.

Charles Rook rääkis meie põllumeestele lahti taimekaitse- ja väetamissaladused, mis tema hinnangul häid saake toovad. Omapärane on see, et nad kasvatavad kahel järjestikkusel aastal nisu ja see seab erinevad nõuded väetamisele. Välja saab tuua ka selle, et külvinorme määravad nad põllupõhiselt, vastavalt mullastikule. „Me jälgime pidevalt oma põldude mullastikus toimuvat, abiks on siin N-Sensor ja kiirelt saame mullaproove teha Yara Megalab laboris. Teades omi muldi, saame planeerida ka täpiskülvinormi ja väetamist. Saame nii majandades ka märkimisväärse kokkuhoiu seemneviljalt,“ ütles Rook. Nii saadakse suuri saake: esimese aasta nisult 10-11 t/ha, teise aasta nisult veidi vähem 9-9,5 t/ha, taliodralt 7,5-8,5 t/ha ja talirapsilt kuni 4,5 t/ha.

Muidugi oli praktiseeriva põllumehega teemaks ka majanduslik tasuvus. Charles Rook’i farmis on keskmised tootmiskulud 850 naela hektari kohta. Võrdluseks saab võtta nisu hinna, mis oli just 180 naela tonn, hetkel on see veidi langenud, aga kui hind õigel ajal lukku lüüa, on asi igati tasuv.

On ka muid võimalusi kulude kokkuhoiuks. Rooki farmis on selle mahu juures tööl vaid 10 inimest ja osad tööd ostetakse teenusena sisse, näiteks munade pakkimisteenus. Seemnevili saab samuti sorteeritud mobiilse sorteeri abil, millist teenust Inglismaal pakutakse. Ka on mõttekam osta söödavili sisse ja pigem kasvatada tasuvamaid kultuure.

Loomulikult mindi ka põlde vaatama, nii nisu kui rapsi põld oli meie põldudega võrreldes juba kuu või isegi kaks arengu osas ees.

Yara Pocklingtoni väetisetehas üllatas oma mahtudega

Õppereisi teine päev viis meie parimad teraviljakasvatajad Yara Pocklingtoni väetisetehasesse. Pikk ja töine päev veedeti sealses arenduskeskuses, kus toimuvad ka kõik Yara omatöötajate koolitused. Lisaks teooriale tutvuti erinevate väetuskatsetega ning külastati Yara MegaLab’i ning muidugi väetiste tehast, kus valmivad kõik Yara Vita väetised, mis jõuavad ka meie põllumeeste põldudele. YaraVita’de tootmise tehas Pocklingtonis on hetkel maailma suurim ühes kohas paiknev leheväetiste tootmisüksus. Tehase maksimum tootmisvõimuseks on 42 miljonit l/kg aastas, sellest praegu kasutakse ära tootmismahtu 28 miljonit l/kg ning toodetakse 140 erinevat retsepti, mille baasil valmib 1000 erinevat toodet, erinevates pakendites ja keeltes.

Tehases ja MegaLab laboris kuuldust-nähtust saad lugeda pikemalt Äripäeva põllumajanduse erilehest, mis ilmub 25.04.

Mõlema päeva õhtul tutvuti ajaloolise Yorki linnaga ja tagasiteel külastati ka Manchester United Old Trafford jalgpallistaadionit.

Reisiseltskonnal jagus õppereisi kirjeldamiseks vaid häid sõnu

Jaak Tõks võttis kokku reisi selliselt, et nii uutele teadmistele, mis saadi Yara keskusest ja kohalikku ettevõtjat külastades, oli ka Inglismaa piirkond kus viibiti looduslikult kena ja ajaloost läbi imbunud ning oli mida vaadata.

Raivo Sellile oli see reis koht, kus sai nii uut infot kui ka meenutada ja üle korrata seda, mida juba teati. Sell võttis lühidalt kokku ka Yara katsekeskuses nähtu: „Sellega on nii, et kui täismees ikka laste prae võtab, siis kõhtu täis ei saa. Sama on ka väetamisega. Õige kogus tagab vajamineva toitainete varu ja toob suured saagid!“

Meeste sõnul oli huvitav oli ka Yara katsekeskuses tehtud toodete ohutuskatse, mida tehti üllatavalt mitte teravilja või mõne muu kultuuri peal, vaid hoopis redistel, sest see on ülitundlik kultuur. Nii läheb redisele mittesobiv toode tootmisest maha.

Sven Eerik Pärendsonile meeldis enim Market Weighton Farm’is nähtu. „Siin sai tõmmata paralleele meie ja Inglismaa vahel. Oli täiesti uutmoodi ja teistmoodi lähenemist, oli aga ka seda mida me mõlemad teeme sarnaselt. Ka koostootmine – linnud, loomad, põld ja sealsed lahendused olid ägedad ja iga tegevus oli läbimõeldud ja sai põhjendatud. Ka mobiilne viljasorteer, mille teenust väike seemnetootja saab kasutada, oli omapärane lahendus, meil Eestis on ju tavaks, et seemnetootja ostab esimese asjana endale seemnevilja sorteeri,“ kommenteeris Pärendson.

Erik Paalmanile meeldis n-ö Yara köögipoole nägemine, nii labor kui tehas. „Väga huvitav oli ka toitainete katse, kus sai täpselt näha, mis juhtub kui taim mingeid toitaineid ei saa või kui vastupidiselt mõnda toitainet liiga palju panna,“ tõi ta välja.

Reisiseltskonnaga sama meelt oli ka Margus Klais. „Kõik nähtu oli huvitav, mind huvitas enim just Megalab labori võimalused. Aga kõigega jäin rahule, ajalooline Yorki linn oli ka elamus omaette,“ võttis ta reisiseltskonna muljed kokku.

MIS ON MIS

Viljelusõistlust korraldab MTÜ Viljeluspäevad ning peamisteks partneriteks on Baltic Agro, Scandagra, Oilseeds ja MES Nõuandeteenistus ja Maaleht. Kaasatud on ka Taimekasvatuse Instituudi eksperdid ning Maaülikooli õppejõud. Auhinnad võitjatele panevad välja korraldajafirmad ja toetajad Yara, Syngenta, Bayer, Berner, Monsanto, Agroskai, BASF, Rapool, Väderstad ja Swedbank.