Sami plaanib tootmist kahekordistada

Sami masinatööstus purjetab jõudsal kasvulainel ning tema eduloo põhjuseid on laias laastus kaks: neli aastat tagasi läbi viidud põhjalik Sami kaubamärgi uuendus ning Soome partnerfirma Avant Tecno OY globaalne müügiedu.

“Poole meie käibest moodustavad Sami kaubamärgi all toodetavad omatooted, teise poole aga töövahendite tootmine Soome laaduritootjale Avant. Kuna mõlema suuna tootmismahud kasvavad 20–30% aastas, on meie laienemine möödapääsmatu,” nentis AS Sami juhatuse liige ja põhiomanik Gert Jugala.

Kuna Saue linn pole kummist, on endiste Harju EPT hoonete naabruses aastakümneid tegutsenud Sami masinatööstus siiani oma kaubamärgi all olevaid suuremaid seadmeid tootnud hoopis Valgas, endistes Valga EPT hoonetes, ning Saue tehas on keskendunud peamiselt Avanti seadmete tootmisele. Lisaks on tootmisüksus ka Otepääl, kus valmistatakse erinevaid konteinereid jms.

Juhuse tahtel õnnestus aga ettevõttel mõni aeg tagasi ära osta mõnisada meetrit eemal asunud kontorihoone ja tootmishall, kus pandi varem kokku puitmaju. Kontorihoonest poole jättis ettevõte enda käsutusse, teise poole rentis välja. Tootmishoonele tehti põhjalik remont ja juba on seal koha sisse võtnud tuliuus värviliin, haavelpuhastusseade, laserlõikus- ning painutuspingid. Lisaks on plaanis soetada keevitusrobotid jms. Kogu investeeringu maht Saue uude tehasesse on viis miljonit eurot ning ja seal saab tööd vähemalt 30 inimest. Uude tehasesse on plaanis kolida Sami kaubamärki kandvate toodete tootmine

Pärast üle kolimist võimaldab see sujuvalt asuda järgmise etapi ehk Avanti tööseadmete tootmise laiendamise kallale. Sauel Tule tänav 20 asuv vana kaarhall ja kontorihoone läheb lammutamisele ning selle asemele ehitatakse täiesti uus müügiesindus ja kontorihoone. Territoorumile rajatakse lisaks juurde umbes 2500 m2 uut tootmispinda, kuhu tuleb uus värvimis- ja koosteliin ning uued keevitusrobotid.

Sami tegi neli aastat tagasi läbi põhjaliku kaubamärgiuuenduse EASi disainibuldooseri projekti raames. Ühtlustati toodete värvikombinatsioonid, logod jne. Ka uus tehas on Sami rohelise-halli värvitoonides ning samades toonides saab peatselt olema ka müügiesindus ja kontorihoone.

Muudatuse positiivne tulem üllatas Jugalat ennastki. “Varem arvasid miskipärast kõik, et lumesahk peab olema kas punane või kollane. Meie tegime aga rohelise ja esimese hooga ei saanud keegi aru, miks nii? Samas noorematele inimestele see väga meeldis ning ühtäkki hakkas meie toodetel väga hästi minema. Tootel peab olema oma kindel imago. Ka Fiskarsi kirve tunned juba kaugelt ära,” selgitas Jugala, kelle sõnul oli järgmine samm hakata aktiivsemalt tootearendusse panustama. Tööle võeti mitu head inseneri, kes on saanud palju kasulikke kogemusi koostööst Avantiga.

“Me täiendame teineteist pidevalt. Pole nii, et meie siin mõtleme oma asjad kõik ise välja ja Avant saadab meiliga joonised, tehtagu valmis! Ei. Me täiendame teineteist pidevalt, sest meie lumesahad, liiva- ja graniidipuisturid, tänavapuhastusharjad jms, on kasutatavad hoopis teistel masinatel ja teistes oludes, milliseid kogemusi poleks Avantil kusagilt võtta. Ja vastupidi,” selgitab Jugala, kelle sõnul läheb Sami omatoodang 97% ulatuses ekspordiks.

Sami müügiesindajad on täna 11 riigis, kuid peamiseks turuks on siiski Skandinaavia maad: Soome, Rootsi, Norra. “Lühidalt öeldes on meie lemmikturud need, kus on lund ja teatud osa aastast kõigub temperatuur 0-kraadi lähedal. Kui külmetab, on vaja lükata lund, puistada liiva või graniiti, pärast, kui sulama hakkab, on see vaja jälle ära koristada. Üheks menukaks tooteks on kujunenud ka kunstmuru hooldamise seadmed.”

Jugala sõnul on tootearendus pidev protsess, kuid siin tuleb olla ettevaatlik, et midagi “üle ei uuendataks”. “Ikka aeg-ajalt öeldakse, et see või teine toode näeb vana välja, vaja oleks uuendada. Samas aga ta töötab hästi, ostetakse palju ja kui midagi totaalselt muuta, võib see hoopis karuteene teha. See on väga hell teema,” tõdeb Jugala, kes ootab pikisilmi aega, mil ka Eesti ühiskond hakkab nägema peale hinnasildi laiemat pilti.

“Võtame kasvõi samas kohaliku omavalitsuse. Hooldustraktori ees on Poola sahk ja järel Hiina niiduk. Mis sest, et oma valla inimesed toodavad neid samu asju palju kvaliteetsemalt ja pigem ka soodsamalt. Riigi raha viiakse riigist välja selle asemel, et see kohalikus toidupoes ringlusesse lasta. Ma ei saa sellest aru. Kui Soomes mõni vallajuht sellist asja teeks, saaks ta ilmselt õhtul kohalikus pubis kere peale,” nendib Jugala, kelle sõnul kohtab ta sageli ka lihtsalt vastuvõtmatust uute lahenduste suhtes.

“Võtame näiteks meie toodetava kahveltõstuki lumesaha. See maksab 400–500 eurot ja selle paigaldamine tõstuki külge võtab aega minuti-kaks. Kui on öösel olnud lumesadu, helistatakse hooldusfirmasse, oodatakse lõunani sahka, töö seisab. Kui palju maksab aga tund tööseisakut? Selle olukorra saanuks poole tunniga sama tõstukiga kohe hommikul ära lahendatud.”

Jugala sõnul ei ole Saue tootmisüksuste laiendamisega ettevõtte areng veel kaugeltki lõppenud. “Ka Valga ja Otepää tehastes on plaan lähima paari aasta jooksul tootmisvõimsust suurendada ning loomulikult on teine väga kindel suund tootlikkuse tõstmine. Tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmine on permanentsel tööjõupuuduse ajastul ainus võimalus. Eriti annab see tunda siin Sauel, kus Tallinn on lähedal, samal tänaval veel teinegi masinatööstus Fors MW ja teisi metallitöö ettevõtteid. Käib pidev võitlus tööliste nimel, see omakorda käivitab palgaralli ja kui siin poleks tööjõurendifirmat, mis vahendab Ukraina ja Valgevene keevitajaid, võiksime ilmselt varsti uksed kinni panna,“ tunnistab Jugala.

Alles 1991. aastal asutatud Soome firma Avant Tecno OY peadpööritav edulugu kogu maailmas on tõmmanud kaasa ka AS Sami, kelle pool toodangust moodustavad Avanti tööseadmed, mida kokku on üle 100 erineva mudeli.

“Kui aus olla, siis me elaks piisavalt hästi ka ainult Avantile lisaseadmeid tootes, seda kaubamärki Eestis müües ning hooldades. Eriti tootmise puhul pole meil vaja eriliselt panustada ei toote arengusse, reklaami, turundusse, iga päev sõidab reka Tampere suunas ja kogu lugu. Aga nagu ütleb rahvatarkus, kõiki mune ei tasu ühte korvi panna. Pealegi ei pakuks see kõik mulle endale erilisi väljakutseid,” tõdeb ASi Sami juht ja põhiomanik Gert Jugala.

Küll aga tõdeb ta, et Avanti edulugu puudutab ka neid otseselt. Lugu, mis sai alguse juba 1980ndate lõpus. Meil oli veel nõukaaeg ja Sauel tegutses Harju EPT osana Saue Eksperimentaaltehas, mis eesotsas Gert Jugala isa Uuto Jugalaga (kes lahkus 72aastasena alles tänavu märtsis Sami juhatusest), tegi tihedat koostööd Tamperes tegutsenud põllutöömasinaid valmistanud ettevõttega Ylö Tehtaat OY. Viimane tootis suurtes kogustes põllutööriistu nõukogude liitu, kui see süsteem aga ühel hetkel kokku kukkus, viis see hukatusse ka Soome ettevõtte, kus töötas teiste seas praeguse Avant Tecno asutaja, insener Risto Käkelä.

Risto Käkelä nägi aga äsja loodud Avant laaduris perspektiivi ning hakkas seda ise edasi arendama ning uusi turge otsima. Peagi 1990ndate alguses rentis ta Ylö pankrotipesas ühe väikese hoone ja hakkas seal ise väikeseid laadureid tootma.

Nutikad tehnilised lahendused said õige pea populaarseks ning täna on ettevõttel juba esindused Saksamaal, Suurbritannias ja USAs. Maaletoojaid on rohkem kui 50-s riigis. Perefirma aktiivse juhtimise on üle võtnud Risto poeg Jani, kes on koos isaga kasvatanud Avant Tecno 125 miljoni euro suuruse käibega stabiilselt kasvavaks ettevõtteks, kus töötab ca 250 inimest.

Kogu selle aja säilisid Risto Käkelä ja Uuto Jugala vahel tihedad suhted ning kui Ristö Käkelä ostis lõpuks ettevõttele ära kogu Ylö pankrotivara, alustas Uuto Jugala Eestis Sami kaubamärgi alla erinevate seadmete tootmisega. Ristö geniaalne plaan teha valmis selline laadur, millega saaks ära teha kõik tööd, andis eestlastele omakorda tööd ja leiba. Kokku saab Avantile külge monteerida 200 erinevat lisaseadet, millest üle poole tulevad just Eestist. Kuna õige pea hakkas soomlastel tootmisvõimsust nappima, asuti otsima laienemiseks uusi tootmispindu. Ettveõttel tekkis võimalus ära osta kõrvalkrundil asuv klaasitehas ca 40 000 m2 tootmispinnaga, mis annab kokku Avant Tecno Ylöjärvel asuva tehase tootmispinnaks u 75 000 m2 tehasepinda. Õige pea avatakse seal uued tootmisliinid, mis kasvatavad Avanti toodangumahtu esimese etapis 50%. See omakorda esitab tõsise väljakutse Samile, sest ühe laaduri müümine tähendab pikemas perspektiivis tellimust mitmele erinevale töövahendile

“Mõnes mõttes on see nagu püramiid, kus üks Avant tekitab juurde mitu võimalikku lisaseadet väga erinevatel elualadel. Eesti näitena võib tuua Ruhnu saare, kuhu me müüsime ühe ainsa Avanti, kuna seal avati uus prügipress, mille 600kiloseid prügipakke oli vaja hakata laevale tõstma. Täna tähendab see aga seda, et sama masinaga saavad saarlased mitmed tööd tehtud. Ostetakse aga vaikselt uusi seadmeid juurde ja masina kasutamisele on pidev järjekord,” rääkis Gert Jugala, kelle sõnul kasutatakse Avanti masinaid absoluutselt igas eluvaldkonnas: hotellid, kalmistud, linnavalitsused, vallad, elektrifirmad, hobifarmerid jne, jne.

“See on nutikas masin ka näiteks seetõttu, et kui põllumajandus läheb kiiva, saab kiirelt ümber orienteeruda metsandusele, teehooldusele, haljastusele või millele iganes. Seisma ta ei jää, küsimus on vaid selles, mida sinna külge panna. Paljud ei saa veel aru, et see silohark ei ole sinna ette keevitatud ja sama masin sobib ka muruniitmiseks, puude tõstmiseks, kraavi kaevamiseks, võsa lõikamiseks, kändude freesimiseks, loetelu on lõputu. Aga mida aeg edasi, seda rohkem seda mõistetakse. Oleme müünud Eestis üle 1500 sellise masina ja järelturul on neile tekkinud suisa järjekord,” ütleb Jugala, kes vaatamata Sami enda tooteportfelli jõudsale kasvule püüab püsida ka Avanti eduloo tuules ning tõsta tootmist samas tempos ka selles valdkonnas.