OTSE PÕLLULT: Taimed kasvuhoos

Läinud nädala lõpuga sai meil kevadkülv lõpetatud. Nii varajast külvi lõppu ei mäleta. Ja veel enam, ka looduse areng on julgelt paari nädala jagu ees. Kased on lehes ja toomingas õitses juba enne mai algust. Eks saab näha, kas lähiajaks prognoositud jahedam ilm tõmbab kiirele arengule veidi pidurit.

Kui saabub kauaoodatud niiskus, siis annan ära viimase ringi väetist taliviljadele. Lisan 40 kg lämmastikku toimeaines hektarile. Kokku saavad taliviljad 160...180 kg lämmastikku hektarile.

Viimasel kahel nädalal valitsenud ääretult soe ilm on pannud nisu pikkusesse venima. Varajastel sortidel on võrsumine lõppenud ja alanud on kõrsumine. Talinisul ’Edvins’ on suurematel võrsetel selgelt eristatav ka esimene kõrresõlm.

Soe on meeldinud ka umbrohuseemnetele ja pannud sügavamatest kihtidest ka need tärkama. Niiskuse lisandumine soodustab veel viimaste tärkamata umbrohtude idanemist. Nüüd plaanin alustada umbrohutõrjega. Teen seda Biathlon 4D-ga 60 g/ha ja lisan MCPA-d 0,5 l/ha.

Kuna taimede mass on kasvanud ja muutunud tihedamaks, siis on see soodne jahukaste tekkele, mis on juba ka varajastes nisusortides visuaalselt leitavad. Minu kogemuste põhjal ongi jahukaste rohkem levinud eelkõige varajastel nisusortidel Seetõttu lisan herbitsiidile paagisegusse Capalo 0,8 l/ha, mis annab nii ennetava kui raviva kaitse jahukastele ja lehelaiksustele. Hiliste nisusortide puhul kasutan lahendust Priaxor Power Pack, kus siis 0,4 l/ha Curbatur+0,4 l/ha Priaxor, mis annab pika ja tugeva kaitse ning positiivse füsioloogilise mõju.

Kõrsumisaegse kasvuregulaatoriga veel veidi ootan. Lasen taimedel natukene kosuda ja seejärel reguleerin kasvu Medax Max-iga 0,3 kg/ha ja lisan mikroelemente. Arvan, et see toimub kusagil nädala pärast.

Rapsid on oma arenguga lausa kihutanud. Mikroelemendid, boor, Caryx ja putukatõrje said rapsile tehtud. Palju aega enam õitsemiseni ei lähe. Uskumatu, et varsumisperiood toimus 10 päevaga.

Suviviljad tulid nädalaga üles. Tänasel päeval tuleb loota, et külm tärkavatele idudele liiga ei tee ja haned neid mullast välja ei tõmba.

Ka hernes on oma nina mullast välja pistnud. Nüüd käin ja jälgin, et hernekärsakas idudele liiga ei teeks. Möödunud hooajast on väga hästi meeles, kui söödi väiksed idulehed paari päevaga täiesti ära. Eriti teraselt jälgin neid kohti, kus lähiaastatel on kõrvalpõllul hernest kasvatatud. Sealt on kärsakate levik tavaliselt kõige suurem.

Suviraps sai silerullidega kinni rullitud ja ootab lisaniiskust tärkamiseks. Valisin Clearfield seemne, et umbrohutõrje oleks lihtsam ja efektiivsem.

Loe lisaks: Clearfield® rapsikasvatustehnoloogia võimaldab hoida kokku aega ja raha

Nagu eelpool kirjutasin, toomingas õitseb. Esivanemate tarkus on olnud, et sel ajal on õige aeg kartul maha panna. Sai siis ka nii tehtud.

Kristjan Kasearu, BASF Agricultural Solutions agronoom