Leedu mahetootjal oli mullu raske aasta

Eelmisel aastal Balti börsi põhinimekirja lisatud ettevõtte käive kasvas 12 protsenti, 54,79 miljoni euroni. Mõnevõrra üllatav oli see, et ettevõte puhaskahjum ulatus mullu 6,3 miljoni euroni. Veel 2017. aastal teeniti veidi üle 5 miljoni euro kasumit. Grupi brutokasum vähenes 75 protsenti, 3,74 miljoni euroni, kirjutas ettevõte oma raportis.

Kehv aasta peegeldub hästi ka aktsiahinnas. Viimase aastaga on Auga Groupi aktsia langenud 29,5 protsenti, 0,37 euroni.

Ettevõte kirjutas, et mullu oli kuiva ilma tõttu Leedu põllufirmade jaoks raske aasta ning see mõjutas suuresti ka nende ettevõtmisi.

Teraviljade üksuse müük suurenes 23 protsenti, 17,52 miljoni euroni. Kokku oldi sunnitud tegema miljonite eurode ulatuses mahakandmisi ning aasta lõpuks oli üksus ligi 1,9 miljoni euroga kahjumis.

“Eelmine hooaeg oli raske. 2017. aasta sügis oli väga vihmane ning selle tõttu külvati vähe talivilja. Kevadise külvi maht kasvas eelneva hooajaga võrreldes kaks korda,” kirjutas ettevõte raportis. “2018. aasta suvel oli vihma väga vähe. See mõjutas saagikust negatiivselt peaaegu kõigil meie põldudel.”

Kõige enam mõjutas ilm kaunviljade (herne ja oa) saagikust, mis vähenes eelneva hooajaga võrreldes ligi poole võrra. Teiste kultuuride puhul olid saagikused väga varieeruvad. Näiteks suhkruroo, soja ja maisi saagikus kasvasid. Rapsi, kaera ja rukise saagikus aga langes.

Nisu mahetoodangu müügihinnad kasvasid eelneva hooajaga võrreldes 2 protsenti, 259 euroni tonnist. Kaunviljade keskmine tonnihind langes 1 protsendi võrra, 371 euroni. Teiste kultuuride hinnad alanesid keskmiselt 6 protsenti, 221 euroni tonnist.

Nisu puhul oli kulude kasv kiirem kui hinnatõus, teiste kultuuride puhul oli pilt positiivsem. Auga tootmiskulud hektari kohta tõusid nisu puhul 6 protsenti, 881 euroni. Kaunviljade ja teiste kultuuride kulud vähenesid vastavalt 12 ja 13 protsenti.

Ettevõttele makstavate toetuste maht kasvas mullu ühe miljoni euro võrra, 9,16 miljoni euroni.

Auga juhtkond tõi raportis välja, et 2018. aasta sügis oli külvamiseks ja maa ettevalmistamiseks väga soodne. Eelmisel sügisel külvati kokku 15 500 hektarit talivilju, mis moodustab 2018/19 hooaja kogu külvipindalast rohkem kui poole (53 protsenti). Ka kevadise külviperioodi jaoks on tingimused olnud väga head.

Grupi seenekasvatuse äril läks hästi, aga piimatootmise üksus sai söödahindade tõusu ja veiseliha hinnalanguse tõttu korraliku kahjumi.

Seenekasvatuse üksuse käive suurenes 8 protsenti, 26,46 miljoni euroni. Sellele aitas kaasa nii keskmise müügihinna kui ka mahtude kasv. Kokku müüs ettevõte 12 150 tonni seeni ja keskmiseks müügihinnaks kujunes 1966 eurot tonnist (2017. aastal 1792 eurot).

Kuna müügihinnad ja -mahud suurenesid kuludest kiiremini, siis suutis üksus tublisti kasumit kasvatada. Seenekasvatuse üksuse brutokasum tõusis 86 protsenti, 1,73 miljoni euroni.

Grupi piimatootmise käive langes vähem kui 1 protsendi võrra, 8,95 miljoni euroni. Müüdud piima maht vähenes umbes 2 protsenti, 22 600 tonnini.

Piimatootmise üksust survestas söödahindade kasv, mis tõstis kulud 10,3 miljoni euroni (2017. aastal 8,4 miljonit). Põhjuseks võib pidada Euroopat tabanud kuiva ilma, mis vähendas ka sööda tootmist. Kokku ulatus üksuse brutokahjum 2,42 miljoni euroni.

Keskmine müügihind tõusis 1 protsendi võrra, 359 euroni. Mahepiima müük moodustas üksuse käibest 46 protsenti, mullu oli vastav näitaja 14 protsenti. Mahepiim on tavalisest piimast umbes kolmandiku võrra kallim, aga tulemusi osakaalu muutus eriti ei parandanud, sest mahepiima hinnad langesid.