Bayeri seminar taimekasvatajatele: moodsad formulatsioonid tagavad maksimaalse potentsiaali

Lind tuli seminaripäevale otse Saksamaalt Monheimist ning oli ürituse peaesineja, rääkides meie põllumeestele ja teistele valdkonnaga seotud inimestele pritsimistehnoloogiatest muutlikes tingimustes ja keskkonnas.

Tähtsal kohal ohutus. “Pritsimine võib olla kõige nõrgem lüli sündmuste ahelas, mida taimekaitsevahend läbib erinevate protsesside ja arenguetappide käigus. Mõned teadlased väidavad, et kuni 70 protsenti taimekaitsevahendi efektiivsusest ja tulemuslikkusest sõltub pritsimistehnoloogiast,” alustas Lind oma ettekannet.

Pritsimistehnoloogia jaguneb Lindi põhjal kolmeks oluliseks töövaldkonnaks, milledeks on inimeste ohutus, keskkonnaohutus ja bioloogiline toime. “Rohkem kui saja aasta jooksul on pritsimistehnika tormiliselt arenenud, kuid ohutusele ja bioloogilisele toimele tuleb siiski tähelepanu pöörata,” rääkis Lind.

Samas on pritsimise juures väga oluline ka mugavus. “Operaatori ohutuse tagamiseks peaks kabiin olema kaitsefiltritega ja mugav. Lisaks on oluline ka kiire ja lihtne pritsimisfunktsioonide kohandamine ja kontroll – näiteks maapind, rataste asetus ja kaamera. Samuti on oluline tehniliste ja pritsimisega seotud parameetrite dokumentatsioon,” ütles Lind.

Mis on hea formulatsioon? Taimekaitsepritsidest ja pritsimissüsteemidest rääkides tõi Lind välja kõik erinevad maailmas kasutatavad pritsimismeetodid ehk õhust pritsimine – õhusõidukid, helikopter, ultrakerged õhusõidukid; pinnalt pritsimine – järelveetavad seadmed, rippes seadmed, iseliikuvad taimekaitsepritsid ning seljapritsid – käsitsi juhitavad, motoriseeritud, udupuhur. “Iga põllumees peab lõppude lõpuks sõltuvalt tingimustest ja lubatud meetoditest ise otsustama, millise ta valib,” nentis Lind.

Seejärel rääkis Lind toodete formulatsioonidest, nende käitlemisest ja vee kvaliteedi mõjust nende bioloogilisele toimele ning viskas õhku küsimuse – mida üldse tähendab moodne formulatsioon? “Kas saame hea formulatsiooni definitsioonist ühtmoodi aru? Hea formulatsioon võimendab toimeainet, on lihtne käidelda, kaitseb keskkonda ning on ohutu pritsimisel,” selgitas Lind ja lisas, et hea formulatsioon on sihipärase ja eesmärgistatud taimekaitse aluseks.

“Millest selline hea formulatsioon aga koosneb ning mida teeb see taimekaitsepritsi paagis? Olulised koostisosad on toimeained, ioonsed pindaktiivsed ained, mitteioonsed pindaktiivsed ained, geeli moodustavad ained, vahtu vähendavad ained jpm,” rääkis Lind ja tõi veel välja, et moodsad formulatsioonid tagavad, et kasutatakse ära toimeainete maksimaalne potentsiaal.

Mida aga pritsimisel arvestada? “Üldiselt on Bayeri toodete formulatsioon optimeeritud nii, et saavutatud on hea segatavus teiste toodetega ning tagatud on väga hea lahustuvus vees. Samuti on neil väga hea bioloogiline omastatavus,” ütles Lind. “Kindlasti tuleb aga meeles pidada seda, et vee pH parima pritsimistulemuse saavutamiseks peaks olema vahemikus 5–8,5 ning pritsimislahuse pH muudetakse teiste paagisegupartnerite lisamisega, näiteks nagu taimekaitsevahendite või väetiste lisamisega.”

Vähem oluline ei ole ka paagisegude valmistamise järjekord: tahked tooted, poolvedelad tooted, vedelad tooted, kleepained ning väetised (tahked ja vedelad) ja nende soolad. “Samas, kui on tarvis lisada suures koguses aineid, on oluline väiksemate portsjonitena lisamine ja vahepealne korralik segamine, et vältida ühes kohas liigselt suure kontsentratsiooni tekkimist. Oluline on lasta tootel korralikult veega seguneda enne, kui lisatakse uus paagisegupartner,” jagas Lind põllumeestele tarkusi.

Oma pika ja sisuka ettekande lõpetuseks jagas Lind soovitusi pritsi puhastamiseks nii seest kui väljast ja pani põllumeestele südamele, et pritsi pesemine on pritsimistööde juures äärmiselt tähtsal kohal – pritsi tuleks pesta igapäevaselt, pärast pritsimistööde lõpetamist. “Pritsi pesemine on oluline vältimaks järgnevalt pritsitavate kultuuride kahjustamist, vältimaks kultuuri saastamist kemikaaliga, pikendamaks pritsi eluiga ning kindlustamaks pritsi töökorras püsimise,” ütles Lind.

Sigrid Sõrmus, kaasautor