Maa ja meri meid toidab

Äsja valminud 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaadet tutvustab Maablogis Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger.

Eesti põllumajandus on mitme tuhande aastase ajalooga majandusharu. Tänu pea 3800 km pikkusele rannapiirile võime julgelt öelda, et eestlased on ka rannarahvas. Veel eelmise sajandi alguses elatuti rannakülades põhiliselt kalapüügist. Ajad on muutunud ja kalureid, kelle sissetulekutest suurem osa moodustab kalapüük, on jäänud vähemaks. Nii põllumajandus, kalandus, toidutootmine kui ka toidukultuur on oluline osa Eesti identiteedist. Just põllumajandus- ja kalandussektor koostöös toidutööstusega katavad meie igapäevase toidulaua. Lisaks on neil sektoritel oluline roll ka Eesti majanduses, sest nad annavad ~5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab ~6% hõivatutest.

Maa-ameti andmetel oli 2018. aasta detsembris registreeritud 1,05 miljonit hektarit haritavat maad, millest 95% oli aktiivses põllumajanduslikus kasutuses. Haritavast maast viiendik oli mahepõllumajanduslik. Euroopa Liidu riikide seas on veel suurem mahepõllumajandusliku põllumaa osakaal vaid Austrias. Tarbijate nõudlus mahetoodete järele suureneb, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid, seega võib oodata mahepõllumajanduse osatähtsuse suurenemist ka järgnevatel aastatel. Looduslikku rohumaad oli eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 240 000 hektarit ning metsamaad 2,28 miljonit hektarit.

Heast keskkonnast sõltub Eesti kui atraktiivse elukeskkonna maine ning kodumaise toidu kõrgelt hinnatud kuvand. Nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus tingivad, et toidu tootmisel arvestatakse ka keskkonnaga.

Ebasoodsad ilmastikutingimused vähendasid teravilja saaki aastases võrdluses 30%. Teravilja kasvupind oli esialgsetel andmetel 2018. aastal 350 433 hektarit, millest suviteravilju 72% ja taliteravilju 28%. Teravilja kogusaak oli 2018. aastal 920 900 tonni. Kasvuperioodi tavapärasest kõrgemad temperatuurid ja vähesed sademed mõjutasid oluliselt ka puu- ja köögivilja saaki. 2018. aastal kasvatati avamaaköögivilja kokku 3227 hektarit ja kasvupind vähenes aastases võrdluses 5%. Avamaaköögiviljadest kannatas põua tõttu kõige enam kapsa saak, kus saagikus jäi viie viimase aasta väikseimaks. Katmikköögivilja kasvatati 2018. aastal 235 hektarit, mida oli sama palju kui eelmisel aastal. Kõrgete temperatuuride tõttu kannatas enim tomati saak. Seevastu kurgile mõjus soe suvi hästi ja saak oli viimase viie aasta parim.

Puuvilja ja marjakultuure (v.a maasikas) kasvatati 2018. aastal 6433 hektarit. Kuigi viljapuud õitsesid rohkelt, ületas õuna- ja pirnisaak eelmise aasta taset vaid 2%, ploomi, kirsi ning marjasaak (v.a karusmari) oli hea. Maasikas on meil enim kasvatatav mari, mida kokku kasvatati 740 hektari suurusel pinnal. Maasikale kuum suvi sobis ja saagikus suurenes kolmandiku võrra.

Kuigi kaasaegne põllumajandus pole ammu enam pelgalt põlvest põlve edasikantav talupojatarkus, vaid põhineb teadusel, sõltub ta endiselt ilmast. Põllumehele oli 2018. aasta raske — sademetevaese kevade ning kuuma ja põuase suve tagajärjel jäi saak 2017. aastal saadust oluliselt väiksemaks ja mõjutas taimekasvatusest saadavat tulu. Tänu hinnatõusule ja loomakasvatussaaduste toodangu mahu suurenemisele vähenes kogutoodangu väärtus vaid 3%. Samas kallinevad tootmiskulud ühtlases tasases tempos. Nii jäi tootjatele arendustegevuseks ligi kümnendiku võrra vähem vahendeid, kuid palgasurve sunnib leidma aina uusi tehnoloogilisi lahendusi. Riigi sissetulekutugi aitab leevendada kogukulude katteks vajalikku tulu puudujääki. Üle 200 miljoni euro ulatuses toetusi suurendasid põllumajanduse majandusharu loodud lisandväärtust kahe kolmandiku võrra.

Statistikaameti esialgsetel andmetel peeti 31. detsembri seisuga 2018. aastal Eestis 255 100 veist, sealhulgas 85 200 piimalehma. 2017. aasta sama ajaga võrreldes oli veiseid 2% rohkem, kuid piimalehmade arv vähenes 1% võrra. Sigade arv on enam-vähem sama, lammaste ja kitsede arv vähenes 9% ja lindude arv 6%.Vaatamata põuaga kaasnevatele raskustele saavutas 2018. aasta piimatoodang viimase 25 aasta rekordtaseme − piima toodeti 807 500 tonni, mis ületas 2017. aasta kogust 2,1% võrra. Piimatootmise kasv tulenes peamiselt tootlikkuse kasvust − piimalehmade keskmine produktiivsus suurenes 1,8% võrra. Piima aasta keskmine kokkuostuhind oli 30,7 €/100 kg, mis jäi aastatagusest hinnast 6% madalamaks.

Majapidamistes tapeti või müüdi 2018. aastal lihatöötlemisettevõtetele tapaks 112 993 tonni loomi ja linde, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7% rohkem. Mahepõllumajanduse osakaal kasvab hoogsalt — ligikaudu pool kõigist Eesti lihaveistest ja lammastest peetakse mahepõllumajanduslikult.

Taime- ja loomakasvatuse kõrval on oluline koht ka kalandusel. Kalandus on Eesti jaoks alati olnud oluline majandusharu. Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga ning meil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kokku püüti 2018. aastal 87 246 tonni kala, mis on 5% enam kui eelneval aastal. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegutses 2018. aastal vesiviljelussektoris 58 tegevusloaga ettevõtet, kellest 33 kasvatas kala ja 25 jõevähki. Kõige rohkem kasvatatakse Eestis vikerforelli, mis konkureerib imporditud lõhe ja vikerforelliga.

Eestimaalane armastab kodumaist toitu — maitsekat, värsket ja kvaliteetset. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2018. aastal korraldatud uuringu[1] kohaselt eelistab kolmveerand Eesti tarbijaist sisseoste tehes kodumaist kaupa. See trend peegeldab tarbijate usaldust Eesti toidutootjate vastu. Toiduainetööstus on pikaajaliste traditsioonidega tööstusharu, mis annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ning pakub tööd 3% kõikidest hõivatutest. Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2018. aastal kokku ~1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik (~530 miljonit eurot) eksporditi. Kogu toiduainetööstuse jaoks oli 2018. aasta siiski majanduslikult tagasihoidlik — kulud kasvasid oluliselt kiiremini kui müügitulu, kogukasum vähenes peaaegu kolmandiku võrra ning vähenes ka ettevõtete efektiivsus.

Eestil on igati head eeldused toidukaupade ekspordiks – meil on pikaajalised traditsioonid ja oskused, kaasaegne tehnoloogia ning ökoloogiliselt puhas tooraine. Umbes kolmandik meie põllumajandussaadustest eksporditakse praegu väärindamata kujul, kuid eksporditulu kasvatamiseks tuleks välja viia rohkem just lisandväärtusega tooteid. Kuna meie siseturg on piiratud, sõltub meie toiduainetööstuse areng paljuski ekspordist. Riiklikul tasemel on viimastel aastatel Eestile avanenud mitmeid suuri turge erinevate toiduainete ekspordiks ning Eesti toidukaupu on eksporditud enam kui 100 erinevale sihtturule, ent peamiselt on eksport suunatud siiski EL-i siseturule.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukauba olulisemad sihtriigid olid 2018. aastal Soome, Läti, Leedu ja Rootsi. Eestist eksporditi 2018. aastal 1,15 miljardi euro väärtuses põllumajandussaadusi ja toidutööstuste tooteid. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis hinnanguliselt 869,3 miljoni euroni. Suurima panuse eksporti andis piimasektor (21%) ning endiselt oli suurima ekspordikäibega kaubaartikkel toorpiim (62,2 miljonit eurot). Põllumajandussaadusi ja toidukaupu imporditi Eestisse 1,55 miljardi euro eest, aastatagusega võrreldes kasvas impordi väärtus 0,4%. Importkaubad pärinevad peamiselt lähiriikidest — Lätist, Leedust, Soomest.

Marje Mäger, Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist.

Allikas: Maablogi