Aiandussektoris ei ole ühistegevust toimima saadud, samas on selle järgi just meie sektoris vajadus, tõdes staažikas aiandusettevõtja Kalle Reiter Aiandusfoorumil. Ka kutsus ta väiketootjaid üles tegema koostööd – nii saab kauba kergemini jaeketti.
- Sagro ASi juht Kalle Reiter. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Sagro ASi juhi Kalle Reiteri sõnul on nemad pisitasa siiski üritanud ühistegevust teha. „Oleme koondanud endi juurde teised väiketootjad. Ise kasvatame kolme avamaakultuuri lisaks kartulile, väiksemaid tootegruppe aga ostame teistelt kasvatajatelt sisse. Nii tekib kõigil võimalus teha seda, mida hästi osatakse. Koostööl on määrav muidugi ka usaldus, see tekib ajaga,“ rääkis Reiter.
Ta tõi välja selle, et neil on olemas teadmised ja võimalused toetada koostööpartnerite ettevõtlust. Sagro tugevuseks on pikaajalised koostöösuhted ja toimivad lepingud viie suurima Eestis tegutseva jaeketiga. Ka ollakse sõltumatud logistikafirmadest, sest Tallinnas ja Harjumaal on olemas oma masinapark ning mujal head koostööpartnerid.
Käskude ja keeldude najal koostöö ei toimi. Kalle Reiter rõhutas, et suhted on kõige aluseks, eriti just tootja-kaupleja vahel. „Meil ei ole mingeid eri lepinguid kettidega, ikka needsamad karmid, mis teistelgi. Küll aga saan ma öelda, et viimase kahekümne aasta jooksul on jaemüüjatega meil vaid üks-kaks probleemi olnud. Nii, et suhted on olulised,“ rõhutas ta. „Seadustega siin asju paika ei saa, siin peab tekkima kahepoolne kokkulepe, muidu asi ei edene. Halvad suhted võivad tuua kaasa selle, et kaupmees ostab köögivilja sisse hoopis mujalt maailmast, võimalusi selleks on ju küll ja rohkem.“
Staažikas aiandusettevõtja peab samuti oluliseks seda, et nende firmal on hea kogemus müügitöös. „Meil on tuntud bränd ja olemas erinevad tunnustused, mida väiketootjal on raske endale saada, ka mahetunnustused,“ lisas ta.
Nii on võimalus tublil väiketootjal saada oma kaup koostöös Sagroga jaekettidesse. Reiter soovitas panna kasvatajatel rõhku agrotehnikasse, valida tööstusesse sobivad sordid, püüelda kõrgema kvaliteedi poole. „Hea ja kvaliteetse saagi eest saad kõrgemat tasu küsida. See arusaam, et toidutootmisesse sobib ka kehvema kvaliteediga porgand või kartul, see ei vasta tõele – koorime ja tükeldame alati kvaliteetsemat vilja, nii on efektiivsem ja igati otstarbekas,“ ütles Reiter.
Kalle Reiteri sõnul on selge see, et kaupmees dikteerib sortimendi, määrab mahu ja kvaliteediklassi. Klient kujundab toote valiku, aga ka riigi majanduspoliitika on määrav, just maksupoliitika. Ka on tema sõnul probleeme on nõutava taara ja pakendi osas – sel teemal on palju erinevaid nõudeid ja seisukohti.
Mis on moes?
•pakendatud köögiviljad,
•maheköögivili,
•pestud, poleeritud, kooritud juurvili,
•pesemata, mullaste, juurviljade jaemüük on peaaegu olematu.
Koostööle kutsus Kalle Reiter huvilisi just nüüd, kevadel. „Meie eesmärk on püüda aidata väiketootjat, kui see on võimalik. Ise kasvatame me mahutooteid – kapsast, kartulit, peeti. Katmikalal tomatit ja kurki ning lilletaimi. Koostööd teeksime kõigiga, kel tõsine huvi just n-ö niššitooteid kasvatada, ka mahedalt. Näiteks soovime leida porrulaugukasvatajaid, nuikapsakasvatajaid, tomati- ja kurgikasvatajatega teeks ka koostööd,“ rääkis Reiter.
MIS ON MIS - Aiandusfoorum
Korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Toimub traditsiooniliselt märtsi kuus EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuses Viljandimaal.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?