HKScani eksjuhid Teet Soorm ja Mati Tuvi on eelmise nädala lõpust Saimre Seakasvatuse juhatuses. Ettevõtte käive oli eelmisel aastal 3,5 miljoni euro ringis.
- HKScani eksjuht Teet Soorm on koos Mati Tuviga seatootmisfirma eesotsas. Foto: Postimees/Scanpix
2008. aastast peale on Saimre Seakasvatuse juhatuses olnud Jüri Karpovski ja Liivi Issak, kes nüüd lahkusid.
Saimre Seakasvatuse omanik on Saimre Agro Group, millele kuulub veel kaks firmat: Saimre ja Saimre Viljakasvatus. Mõlemad käisid läbi ka Soormi ja Tuvi kohtuasjast, mis lõppes prokuratuuri fiaskoga. Rakvere Farmid süüdistas Soormi ja Tuvi, et need andsid juhatuse liikmena ettevõttele kuuluvaid kinnisasju pikaajalisele rendile ettevõtetele Saimre ja Saimre Viljakasvatus. Rakvere Farmide väitel on Soormil ja Tuvil nendes osaühingutes varjatud osalus. Rakvere Farmid väitsid, et neis lepingutes on põllumaade renditasu turuhinnast mitu korda madalam. Samuti oleksid Soorm ja Tuvi juhatuse liikmena saanud Rakvere Farmide sõnul kahjulikud rendilepingud igal ajal üles öelda, kuid ei teinud seda.
Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas juuni lõpus Soormi ja Tuvi suhtes kriminaalmenetluse, kuna kontrollimisel ilmnes, et kuriteoteates esitatud informatsioon ei leidnud kinnitust.
Saimre Seakasvatusel on neli seakasvatusega tegelevat farmi. Rõstla ja Piiskopi seafarm ostavad Rakvere Farmidelt 25kilosed põrsad, nuumavad need 110 kilo raskuseks ja müüvad siis HKScan Estoniale. Rõstla seafarmi aastane maksimumtoodang on 12 000 nuumsiga, Piiskopi seafarmil 4600.
Aidu farm on täistsükliga seafarm, kus on nii emised kui ka kuldid. Seafarmi tootmise täisvõimsuseks on 600 nuumiku müük kalendrikuus, seega aastas on tootmismahuks 7200 nuumsea müük.
Nurme seafarm osutab seakasvatusteenust ASile Rakvere Farmid põhimõttel, et sead kuuluvad Rakvere Farmidele, aga hooned ja hoonete alune kinnistu Saimre Seakasvatusele.
Saimre Seafarmi eelmise aasta käive oli ligi 3,6 miljonit eurot ja kasum ligi 0,2 miljonit eurot.
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.