Kaubandussõda räsib Euroopat ja annab börsidele valusa hoobi

Uued tariifid peaksid hakkama kehtima juba kahe nädala pärast. 10protsendise tollitariifiga maksustatakse Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias ja Hispaanias valmistatud Airbusi lennukid. Tervele Euroopa Liidule pannakse peale aga veel 25% juustu-, viski-, moosi-, sea- ja molluskitoll. Eespool nimetatud riikidele kehtestati veel lisanimekiri, näiteks pandi lisatolli alla ka Saksamaa tööriistad ja raamatud. Luminori investeerimis- ja riskianalüüsi üksuse juht Anton Skvortsov usub, et tariifide otsene mõju Eestile on väike: "Eksport USAsse moodustab ca 6% koguekspordist ja Eesti puhul puudutavad tariifid vaid piima- ja lihatooteid, mille osakaal ekspordist veelgi väiksem."

Kuid kaudset mõju Eestile peab Skvortsov arvestatavaks. "Esiteks, tariifid võivad põhjustada ELi ekspordi vähenemise selle kallinemise tõttu või marginaalide vähenemise, kui tootjad alandavad hindu tariifide mõju vähendamiseks. See omakorda võib põhjustada ELi majandusaktiivsuse ja sisetarbimise langust, mis vähendab imporditud kaupade ja teenuste mahtu. ," selgitas Skvortsov.

Teise põhjusena näeb ekspert võimalikku hindade langust ja suurenevat konkurentsi. "Kui tariifide tõttu muutuvad ELi kaubad Ameerika Ühendriikide ostjate jaoks kalliks ja eksport sinna väheneb, peavad eksportijad oma toodetele teise turu otsima. Selle tõttu suureneb teistes ekspordi sihtkohtades konkurents ning hinnad sattuvad surve alla. Sellises olukorras kannatavad ka meie eksportijad potentsiaalselt madalama marginaali ja väiksema mahu tõttu."

Skvortsov tõi praeguste tariifide juures positiivsena välja, et need olid investorite kardetust väiksemad ning autotööstus pääses seekord puhtalt. Aga – "Arvestades juba raskustes oleva Euroopa tootmissektoriga, tulid nad kindlasti väga halval ajal. Tariifide mõju ja kaubandussõjaga seotud üldine ebakindlus võib kahjustada ettevõtjate kindlustunnet ja potentsiaalselt viia juba nõrga majanduse langusesse. Teisest küljes suureneb sellises olukorras tõenäosus, et ELi riikide valitsused rakendavad fiskaalstiimuli meetmeid, mida Euroopa majandus väga vajab lisaks leebele rahapoliitikale."

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.