Planeerimist alustatakse põllust, mitte seadmetest

Konsulent Ulvi Moor tegi kokkuvõtte erinevate maasikasortide kastmise ja väetamise vajadustest. Põhiline, mida maasikate kasvatamisel silmas pidada, on nende pinnapealne juurestik. Seetõttu on korraliku saagi saamiseks tarvis taimi ka vastavalt vajadusele kasta. Eesti kahe viimase suve sademete hulka analüüsides selgub, et sademeid on olnud keskmiselt üle 40% normist vähem. „Savikal mullal kasvab ‛Polka’ vähenõudliku sordina ka ilma kastmata, kuid põuase kevadega võib juhtuda, et A+ taim annab esimesel aastal vaid 50 g saaki taime kohta, kuigi potentsiaali on saada 200g,“ tõi Ulvi Moor välja kastmise olulisuse.

Kasvatajal tasub kindlasti arvestada sellega, et kastmist vajavad maasikataimed ka septembris, kui on õiealgete tekkimise aeg.

Lisaks veele on oluline ka taimedele vajalike toitainete tagamine. Kaltsium on makrotoitaine, mida on maasikatele otstarbekas anda läbi leheväetise, kuid lämmastikku, fosforit ning kaaliumit omastavad taimed läbi juurte. Ka makrotoitainete vajadus pole kogu kasvutsükli vältel sama ning taaskord tuleb arvestada maasikataimede pinnapealse juurestikuga – suurema kastmisega kipuvad vajalikud toitained koos veega juurestiku ulatusest sügavamale liikuma ning kevadel taimedele antud kompleksväetisest pole sügiseseks õiealgete moodustamise ajaks enam suurt midagi taimele kätte saada. Seetõttu soovitab Ulvi Moor rajada oma istandusse tilkkastmisvoolikutel baseeruv kastmissüsteem ning seirata mullatingimusi ja ka kastmisvett.

Raja talu noorperemees Margus Tärn tõi oma ettekandes välja nii nüansid, mida jälgida oma marjapõllu asukoha valikul, rajamisel kui ka kastmissüsteemi paika panemisel. „Põldu planeeritakse vastupidi, kui ilmselt paljud seda tegelikult teevad – alustada tuleb põllust, siis valida sobiv peavoolik ja alles siis pump,“ tõdes Margus Tärn, viidates sellele, et pumba järgi kogu kastmissüsteemi rajamine, mida liigagi sageli tehakse, ei ole õige.

Pinnase, kultuuri ja istutusviisi järgi tuleb valida tilkkastmisvoolik. Lühiajalistele kultuuridele sobivad 0,3 mm seinapaksusega tavalised tilkkastmisvoolikud. „0,3 millimeetrist õhema seinaga voolikud sobivad 1-aastastele kultuuridele, sest need on eriti talvisel külmemal ajal niivõrd haprad, et ka kits võib need puruks astuda.“

Raja talu 7 hehtari suurusel põllul, kus kasutusel 0,3 mm paksuse seinaga voolikud, tuli kevadel parandada vaid 5 või 6 juppi. Pikemaajalistel kultuuridel on sobilik kasutada näiteks tootja Irritec Multibar-nimelist voolikut, mille UV-kindlus ja vastupidavus ulatuvad õige hoolduse korral ka kuni 50 aastani. Raja talus on juba 7 aastat PE-vooliku asemel pealiinivoolikuna kasutusel pehmevoolik, mis on vastupidav ja kasutajasõbralik. PE-vooliku miinusteks on lisaks kallile hinnale ka ajakulukas paigaldus ning ajapikku lekkima hakkavad ühenduskohad. Kastmissüsteemi peaks kuuluma filter – suuremale põllule liivafilter, kuid hektari suurusel põllul toimib hästi ka lihtsam lamellfilter. Lisaks tasuks läbi mõelda, kuidas kastmissüsteemi väetiselahuseid suunata. Nii peenrakile kui ka kastmissüsteem peavad kindlasti olema UV-kiirguse kindlad.

Päeva lõpuks tegi Margus Mahoni ülevaate Maamasin OÜ pakutavast tehnikast, mida marjakasvatuses kasutada – täispuhutav linnupeleti, nutikas linnupeleti ning tootja Forigo seadmed. Raja talu soovidele vastavalt komplekteeritud Forigo multiseadet, millega on võimalik ühe sõidukorraga töödelda pinnas, moodustada ja tihendada pealt nurkjas peenar ning paigaldada nii tilkkastmisvoolik kui peenrakile, oli osalejatel võimalik ka hilisemal põllukülastusel näha.

Marit Saar, Maamasin OÜ