Kas teadsid, et mahetoote kinnituse annab vaid EL-i ametlik mahelogo?

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann sõnas möödunud nädalal toimunud Danonki mahetoidu üritusel, et mahetoidu määratlemine võib ühiskonnas veel segadust tekitada. “Probleem tekib inglise keelsete väljendite kohandamisel, eesti keeles on õige kasutada sõnu “mahetoit” ehk “ökotoit”,” ütles Peetsmann ning sõnas, et importtoodete originaalpakendil on originaalkeeles näiteks natural või organic.

Mahetoodet saab tavatoidust eristada pakendil oleva märgise järgi. “Rohelise lehega Euroopa Liidu mahelogo on pakendatud mahetoidul kohustuslik. Eesti riikliku ökomärgi kasutamine on aga vabatahtlik. Lisaks EL-i märgile on nõutud ka kaks tunnust – järelevalvet teostava kontrollasutuse kood ja tooraine päritolutähis,” ütles Peetsmann.

Danonki BIO uuringust selgus, et alla poole (47%) eestlastest teab, et Euroopa Liidu mahelogo viitab sellele, et tegu on ökotöötega. Danonki brändijuhi Anete Kalnina sõnul peab mahetoote sertifikaadi saamiseks tootmine ja kasutatud tooraine vastama üleeuroopalistele mahenõuetele. Kohalik või talutoit võib tunduda hea valik, kuid see pole tingimata mahe.

Elen Peetsmann ütles, et töödeldud mahetoidus on vähemalt 95% põllumajanduslikke koostisosi mahedad ning ülejäänud 5% osas on kindel toidulisandite ja töötlemises lubatud abiainete nimekiri, mida võib kasutada.

Näiteks mahejogurtile lisatav puuvili ja suhkur peavad ka olema mahepõllumajanduslikult toodetud, muidu ei ole enam tegemist mahetootega. Keelatud on kasutada sünteetilisi maitse- ja lõhnatugevdajaid ning suhkruasendajaid, samas mahetoit võib sisaldada looduslikke E-aineid – näiteks sidrun- ja õunhapet.

Peetsmanni sõnul võib tarbijal näiteks piimatoodete puhul tekkida dilemma välismaise mahetoote ja kohaliku mitte mahetoorainest valmistatud toote vahel. “Mahepiima kvaliteediuuringud on näidanud, et seal on tavapiimaga võrreldes rohkem oomega-3 rasvhappeid, E-vitamiini ja rauda ning see on meie tervisele ju hea. Toodete elutsüklianalüüsi uuringud näitavad, et kõige suurema ressursikasutuse ja sellest tuleneva keskkonnamõju annab ikkagi sünteetiliste väetiste tootmine, transport ei ole siin kõige suurema energiatarbega.”

Mahepõllumajandus ja mahetoiduturg Euroopas on kasvamas, nõudlus kasvab kiiremini kui tootjad jõuavad pakkuda. Ka mahetoodete kättesaadavus on tunduvalt paranenud ja kõik suuremad kaupluseketid pakuvad juba mahetoodete valikut. Ka uuringud näitavad, et inimesed ostavad mahetooteid eelkõige kaubanduskeskusest.

Danonki BIO uuring: Baltikumi elanike mahetoidu teadlikkuse ja tarbimisharjumuste uuring viidi läbi koostoos Danonki BIO ja uuringufirma Norstatiga 3000 Balti riikide elaniku seas, vanusevahemikus 18-74 eluaastat.