Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile

„Võib küsida, miks on põllumajandusele, kalandusele ja maaelule vaja arengukava. Aga sellepärast, et meil oleks omavahel laiapõhjaliselt kokku lepitud siht, mille poole me kõik omal viisil püüdleme nii põllul, loomalaudas kui ka kalalaeval ja kogu toidusektoris,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Lisaks tõi minister välja keskkonnateemade ja muutuva maailmaga kaasas käimise olulisuse. „Tähelepanu tuleb pöörata keskkonnahoiule ja kliimamuutuste globaalsetele väljakutsetele, sest põllumees ei saa ilma hästi haritud mullata ja kalakasvataja puhta veeta,“ ütles minister. „Samuti näeme juba praegu, kuidas tootmine automatiseerub ja inimkäe osa väheneb. Leian, et peame olema avatud uuendustele, toetama põllumehi innovatsioonis ning ehitama silda teadusmaailma ja põllumehe vahel,“ lisas Järvik.

„Nii nagu täna, on oluline, et ka kümne aasta pärast oleks maal hea elada ja Eesti toit oleks hinnatud. Selle poole me kõik uues arengukavas püüdlemegi,“ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. „Meil on suurepärane näide põllumajanduse ja keskkonnakaitse koostoimimisest – meie poollooduslikud kooslused, mis säilitavad oma elurikkuse ainult siis, kui seal karjatatakse loomi,“ lisas asekantsler.

Lisaks tõi Lamp välja, et kodumaise toidu eelistamine kaugelt lennukiga transporditava toidu asemel aitab leevendada kliimamuutuste mõju ning ressursside tõhusam kasutamine säästab üheaegselt keskkonda ja suurendab tootmise lisandväärtust.

Konverentsil kõnelesid veel prof. dr Rudolf Mögele, Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai; ettevõtjad Mart Undrest, Tõnu Post, Veljo Ipits; Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti; Roomet Sõrmus EPKK-st; Urmas Varblane TÜ-st; Christophe Lafougere Gira Food-ist. Tulevikutoidu teemal vestlevad Aleksei Lotman, Roosi Soosaar, Rain Kuldjärv, Margit Keller, Jaanus Vihand, Dr. Kristel Ehala-Aleksejev ja Rasmus Rask.

LOE LISAKS: Täna räägitakse põllumajanduse käekäigust