Fotod: maailma suurim põllumajandusmess Agritechnica 2019

Oma tooteid ja teenuseid tutvustasid ligi neljakümne hektari suurusel messialal 2819 eksponenti 53 riigist. Enim oli eksponente Itaaliast – 370, Hiinast oli kohale tulnud 163 eksponenti ja Holland oli esindatud 113 eksponentpinnaga. Kohal olid ka meie suurimad tehnikamüüjad, kelle esindajad meie põllumehi võõrustasid. Baltic Agro Machinery esindajad tutvustasid näiteks uhiuut John Deere kombaini X9. Konekesko näitas uut Lemkeni iseliikuvat Nova 14 pritsi ja muidugi ka aasta masina tiitli saanud kombaine LEXION 8000-7000 ning silohekseldit JAGUAR 900. Taure promos aga Valtra SmartGlass esiklaasinäidiku lõplikku disaini ning Basfi esindajad esitlesid keskkonnasäästlikku Easyconnect-süsteemi.

Messi külastajate orienteeruv arv küündib pea poole miljonini, jäädes arvatavasti 458 tuhande kanti.

Agritechnical tutvustavad põllumajandusmasinate tootjad suurt hulka uuendusi. Ehkki suurem osa neist uuendustest on ette nähtud kõrgtehnoloogilise põllumajanduse jaoks, oli messil näha ka lahendusi, mis sobivad arengumaadesse ja eritehnikat vajavatesse piirkondadesse.

Uute traktorimudelite puhul on pearõhk keskkonnasäästul – vähem heitgaase, vähem põllu asjatut tallamist. Suured traktorid on suure veojõu ja madala pinnaserõhu jaoks üha enam varustatud roomikutega. Mitmetel tootjatel on olemas ka elektrimootoriga traktorid.

Messil oli väljas ka palju uusi teraviljakombaine. Nende puhul oli selgelt näha seda tendentsi, et tippmudelid on järjest võimsamad, need on varustatud mootorivõimsusega veidi alla 800 hj. Ka kartulikombaine sai näha, ka neil on tänapäeval palju rohkem võimalusi kui vanasti – näiteks suudavad uued kombainid lisaks kiiremale koristusele ka pesemata kartuleid kvaliteedi järgi sorteerida. Kuigi Eestis suhkrupeeti ei kasvatata, siis messil oli eksponeeritud mitmeid kombaine, mis olid suured ja iseliikuvad, tavaliselt kuuerealised, üha sagedamini aga üheksa- ja isegi kaheteistkümnelise realaiusega.

Niidukite puhul oli messil enam ketasniidukite erinevaid mudeleid – uutes lahendustes on ühendatud sellised eelised nagu väga väike energiatarve, täpne lõikamine ja madal kaal töölaiustega kuni 10 meetrit, samuti tera parem tööiga ja suurem tööohutus.

Põllutehnika puhul oli palju rõhku pööratud ka ohutusele, seda nii juhi ohutuses töötamisel, kui ka masina transpordil põllule.

Mullaharimistehnika juures oli oluliseimaks märksõnaks pindmine mullaharimine ehk järjest enam kasutatakse künni asemel muid lahendusi, mis suudaks efektiivselt võidelda umbrohtude vastu, aga samas ei vähendaks pinnase viljakat osa. Elektroonika on järk-järgult jõudmas ka mullaharimismasinatesse, võimaldades seeläbi paremat suhtlemist traktori ja masina vahel ning muutes töötamise lihtsamaks ja täpsemaks.

Nõuded külvitehnoloogiale on üldjuhul muutunud nõudlikumaks: ridade laiuse mugav muutmine, väetise samaaegne lisamine külvil, vilja loenduse andurid ning integreeritavus traktorisse ja infosüsteemi on vaid mõned märksõnad selles kontekstis.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et täna on kõige aktuaalsemad eesmärgid põllutehnika vallas kindlasti mulla niiskuse säilitamine, toitainete kättesaadavuse parandamine ja lihtsustatud töötatavus digitaalelektrooniliste abivahendite abil. Ja praegune tehnoloogia pakub nende eesmärkide saavutamiseks laia valikut.

Mineraalväetiste kasutamisel näidati lahendusi probleemidele, mis on seni tähelepanuta jäetud. Palju oli n-ö tarku väetamislahendusi, erinevaid sensoreid jms. Ehk messil sai näha palju uut tehnikat külvikutest pritsideni, mis kõik varustatud targa tehnoloogiaga. Aga samamoodi oli võimalik tutvuda uute keskkonnasõbralikke sõnniku- ja lägalaoturitega.

Ühe teemana torkas messil silma ka see, et järjest enam pakutakse erinevaid niisutussüsteeme, sest põuad on järjest sagedasemad ja seda ka meie kliimavöötmes.

Digitaalsüsteemide ja IT kasutamise segmendis oli messil näha üle 70 uue ja edasi arendatud lahenduse. Näha oli nii erinevaid pinnaseandureid, erinevaid sensoreid, ilmajaamu, sateliitsüsteemidega seotud lahendusi taimekasvatuses ja –kaitses ning tehisintellekti abil juhitavaid lahendusi ja erinevaid sõiduohutuslahendusi põllutehnikale. Huvitavaid uusi arenguid võis leida ka põllumajanduse haldamise infosüsteemide valdkonnast.

Nagu ikka toimus messil mitmeid foorumeid, seminare, töötubasid. Sel aastal on Agritechnica juhtteema “Globaalne põllumajandus - kohalik vastutus”, mille eesmärk oli suunata külastajaid põllumajanduse jätkusuutliku tuleviku poole, mis nõuab kasvava maailma elanikkonna jaoks piisavalt toitu, hoides samal ajal loodusvarasid.

Nii sõnas DLG rahvusvahelises põllumajandusalasel foorumil DLG president Hubertus Paetow, et 2030. aastaks seisab põllumajandus silmitsi väljakutsega pakkuda 8,5 miljardile inimesele toitu.

„Põllumajanduse jätkusuutlikumaks muutmine nõuab suurt pühendumist, uuenduslikku tõuget, oskusteavet, loovust ja valmisolekut muutusteks. Väljakutsed mõjutavad kõiki põllumajandusega seotud inimesi kogu maailmas, eriti aga neid, mis asuvad Euroopa viljakates põllumajanduspiirkondades. Oma tegevuse eest kohapeal vastutuse võtmine on iga põllumehe kohustus,“ sõnas Paetow. Ta lisas, et kuigi põllunduse tegevusulatus on globaalne, on väljakutsetele reageerimise ruum ainult kohalik ja seepärast peavad uuendused ja tehnoloogiad pakkuma asukohapõhiseid lahendusi samade ülemaailmsete väljakutsete jaoks.

Nii on ka tehnoloogiafirmad keskendunud uusi lahendusi luues keskkonnasäästule ning pakuvad nüüd vastavate asukohtade jaoks kohandatud süsteeme ja teenuseid.

Tänavune Aasta traktor 2020 on Fendt 942 Vario. Fendtil õnnestus saada ka parima standardtraktori tiitel ja seda mudeliga Fendt 314 Profi Plus. Edukas oli ka New Holland – nende mudel New Holland T4.110 N pälvis võidu spetsiaaltraktorite kategoorias ning jätkusuutlikkuse auhind läks samuti New Hollandi "Methane Power"ile.

Messi raames selgusid ka tänavused kuld- ja hõbemedali saajad. 291 tooteinnovatsiooni hulgast valiti välja innovatsiooniauhinna AGRITECHNICA võitjad. Nende kohta saad lisa lugeda SIIT.

Ka põllumajanduse masinaehituse inseneridest koosnev žürii autasustas kolme innovaatilist toodet: SafeKnives (tootja: Frank Walz- und Schmiedetechnik GmbH), ANKOR (tootja: Recalm GmbH) ja käigukast - Continuously Variable Transmission Unit (tootja: BONDIOLI & PAVESI GmbH).