Põllumajandustootjate TOP: Väätsa Agro edu taga tark majandamine

Teravilja- ja piimakarjakasvatusega tegelev Väätsa Agro ASi 2018. aasta müügitulu oli 9,6 miljonit eurot, millest 87% moodustas piima müügist saadud tulu.

Teist aastat järjest TOPi tipus oleva ettevõtte juht Margus Muld nendib, et mullune aasta oli tõepoolest kehv teraviljasaagikuse poolest, sest saak oli keskmisest madalam, ent samas oli teraviljahind seetõttu ka kallim. „Piima suutsime aga rohkem toota ja lisaks saime vaatamata põuale oma silokoguse kenasti täis. Väätsa Agro puhul on positiivne see, et meil on suur farm, palju loomi ning suudame seetõttu paremini kulusid kokku hoida ja tulemust teha. Kokkuvõttes on oluline see, kuidas oma ressurssidega osatakse toimetada.”

Üheks probleemiks on põllumajanduses nagu muudes valdkondades tööjõud. Väätsa Agros töötab täna ligi 100 inimest, kellest üle poole on loomakasvatuse peal. Neist umbes kümnendiku moodustavad aga ukrainlased, kellele makstakse palka sama palju nagu kohalikele. „Eestlaseid ei ole kuskilt võtta. Samamoodi on puudus agronoomidest, traktoristidest ja muudest spetsialistidest,” tunnistab Muld.

Rääkides 2019. aastast, on Väätsa Agro piimatoodang tõusnud ning omajagu annab tulemustele juurde ka tänavune hea teraviljasaagikus ja eelmisest aastast rohkem tehtud silo. Muld prognoosib, et aasta numbrid võiksid kokkuvõttes tulla samad või isegi paremad kui mullu ning edaspidi võiksid numbrid veel tõusta, sest sel aastal investeeritakse kokku 3,7 miljonit eurot uude lehmalauta, silo- ja söödahoidlatesse, kahte vedelsõnnikuhoidlasse ja uutesse loomadesse.

„Paremaid tulemusi aitab tuua ainult efektiivsuse kasv ning kõik ettevõtted peaksid praegu mõtlema sellele, kuidas saaks tõhusamalt tegutseda,” nendib Muld. „Muret teeb meie põllumeeste konkurentsivõime Euroopa Liidu ühisel turul, sest konkureerime ühisel tööjõuturul, masinaid ostame samade hindadega ja oma toodangut müüme samal turul, aga toetuste tase jääb võrreldes vanade Euroopa Liidu maadega kordades madalamaks. Selline erinev toetuste tase tõukab meid konkurentsis tahapoole, sest me ei suuda piisavalt investeerida uutesse lautadesse, et tagada loomadele parem heaolu, investeerida uude põllutehnikasse jne.”

„Kui tänane valitsus soovib suunata 100 miljonit eurot selleks, et inimesi maale elama suunata, siis peaks nad suutma tagada neile seal ka töö. Muidu pole inimestel maal midagi teha. Ent kui Euroopa Liidus põllumeestele samaväärseid konkurentsitingimusi ei võimaldata, pole ju võimalikki maal ettevõtlust arendada,” nendib Muld.

Väätsa Agro on oma tegevuspiirkonnas üheks suuremaks tööandjaks ja peab oluliseks kohaliku elu edendamist, teeb koostööd kohaliku omavalitsusega ning piirkonna ettevõtjatega. Tootmistegevusega seoses osaleb Väätsa Agro liikmena Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistus ja Väätsa Maaparandusühistus.

Gerli Ramler, kaasautor