Põllumajandustootjate TOP: Linnu talu edukas aasta

„Eelmise aasta head tulemused olid mitme soodsa asja kokkulangevus. Investeerisime aastatel 2016 ja 2018 uute kanalate ehitusse, et hakata tootma õrre- ja vabapidamiskanade mune. Selle tulemusena tõusis meie tootmismaht just eelmiseks aastaks üle 50% senisest, mis andiski väga olulise käibe tõusu,” ütleb Valgamaal tegutseva Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet. Ta lisab, et õrre- ja vabapidamiskanade munadele on järjest kasvav nõudlus ning oli viimane aeg need kapitalimahutused teha, et inimeste ootustele vastu tulla.

Lisaks suuremale tootmismahule olid linnukasvataja jaoks nii teravilja kui lindude põhitoidu hinnad enamus aastast soodsad ja müüdi ka tavalisest rohkem eluslinde. Kõik see kokku andis Linnu Talule tegevusajaloo parima tulemuse.

Munade turg on Hermeti sõnul aastati väga kõikuv ning mullu oli see pigem kodumaise tootja kasuks. Tänu Eesti tootja mune eelistavatele klientidele müüdi peaaegu kogu toodang kodumaal. Sektorit üldiselt iseloomustab tema hinnangul pigem väiksemate tootjate lisandumine, kes püüavad turul kanda kinnitada ning tootmise järk-järguline üleminek kanade puurispidamiselt õrre- ja vabapidamisele.

„Kanad, nagu kõik elusolendid, vajavad iga päev hoolitsust ja seetõttu on meie töönädal seitsmepäevane, kus kõik need päevad tuleb ka inimestega täita. Õnneks ei ole põllumajanduses liiga suurt probleemi kaadrivoolavusega ja see asjaolu teeb elu võib-olla veidi lihtsamaks. Laienedes muidugi uusi töötajaid nii kiiresti ei leia kui tahaks,” tunnistab Hermet.

Praegune majandusaasta tuleb Linnu Talul eelmisest tagasihoidlikum. „Viljahinnad on olnud kõrged ja munatootmise spetsiifika tõttu kujuneb ilmselt tootmismaht ka veidi väiksemaks, aga me oleme rahul,” ütleb ärijuht, kelle sõnul investeeritakse tulevikus tõenäoliselt veelgi tootmismahu suurendamisse ning sellega kaasnevasse munade ladustamise ja sorteerimisvõimaluste parendamisse. Sel aastal kaasajastatakse ka sõnnikuhoidlad, et keskkonnanõuetega kaasas käia.

„Oleme endiselt huvitatud arenemisest ja investeerimisest ning seepärast ootame maaelu arengukava uuelt rahastusperioodilt nendest tegevusteks endiselt tuge. Kindlasti on huvitav, mida õnnestub keskkonna säästmise vallas ära teha ja milliseid inspireerivaid võimalusi uus arengukava elu edasiviimiseks pakkuda võiks,” nendib Hermet.

Gerli Ramler, kaasautor