Riigikogus läbis 10. detsembril esimese lugemise keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on suurendada kodumaisete vesiviljelejate konkurentsivõimet.
- Riigikogu parandab vesiviljelusettevõtete konkurentsitingimusi. Foto: Äripäev AS
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul jätab kehtiv seadus Eesti kala, vähki ja teisi veeorganisme kasvatavad ettevõtted võrreldes naabritega ebavõrdsesse konkurentsiseisu. „Tänane seadus ütleb, et kõik ained, mis vette pannakse on saasteained, kuid mujal Euroopas seda nii ei käsitleta, sest teisest küljest on tegemist vees elavatele organismidele vajalike toitainetega. Eesti vesiviljelussektor on väike ning omab suurt potentsiaali. Selleks, et meie poelettidel oleks rohkem kodumaist kaupa ning suudaksime ka rohkem konkureerida Euroopa ja maailma turgudel ei tohi me muuta selle sektori maksukeskkonda kehvemaks kui on naabritel,“ ütles Savisaar.
Seaduseelnõu järgi hakkab toimuma arvestus kalendriaasta jooksul kasutatud sööda koguse alusel ja keskkonda viidud saasteaine koguse pealt. „Edaspidi on kavas võtta maksustamise aluseks kasvanduse söödakasutus. Vee kasutamise loale tehakse märge lubatud sööda koguse kohta, mille ulatuses ettevõtet ei maksustata. See motiveerib tootjaid eelistama sööta, mis on väikseima keskkonnamõjuga ning tagab loodusressursside jätkusuutlikuma kasutamise,“ ütles Savisaar, lisades, et sellist metoodikat kasutavad ka meie naaberriigid.
„Vesiviljelus on Eestis perspektiivikas tegevusala ning on oluline, et säiliksid parimad väljavaated sellel alal tegutsemiseks ning võrdsed võimalused turul konkureerimiseks nii Eesti siseselt kui ka teiste riikidega,“ ütles Savisaar.
Seotud lood
Põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte Scandagra Eesti soovib kõiki kliente ning koostööpartnereid lõppeva aasta puhul tehtu eest tänada ning kutsub huvilisi informatiivsetele talveseminaridele.