Põllumehe teele ilmuvad optimismi kõrval ka karid

Sel aastal nii Äripäeva hulgikaubanduse TOPis, aga ka Eesti edukamate ettevõtete TOPis figureeriva ja 160 põllundustootjat ühendava ühistu Kevili juhi Meelis Annuse sõnul tuleb põllumajandusettevõtte edukuse hindamisel arvestada, kas tegemist on tootja või vahendajaga. "Kaupmeestel võib olla parem aasta, ka meie käive lõpeb oodatud 60 miljoni euro asemel 70 miljoni euroga," märkis ta. "Reaalse tootja puhul tuleb aga arvestada, et müük jaguneb ära aastate vahel," selgitas ta.

Annus tõi näite, et mitmel pool on tänavu tootmismahud võrreldes eelmiste aastatega rekordiliselt suured, samas ei tähenda see veel automaatselt kasumi kasvu, sest toodangu hind on langenud. "Rahaline maht ei pruugi olla suur," arvas ta.

Eksperdi hinnangul tuleb põllumajanduses vaadata pikka perspektiivi. Annuse kinnitusel on aastaid, kus põllumees ei suuda oma tulust ära maksta võetud finantskohustusi. "Kindlasti olid sellised aastad 2013, 2016 ja 2018, kus tulud olid väiksemad kui laenude tagasimaksmiseks vajaminevad summad," rääkis Annus.

Kui analüütikud ootavad põllumajandussektorist lähiaastatel suuri investeeringuid, siis Annus nii optimistlik pole. "Eks vajadus investeeringute järgi on kasvanud, sest eelmine oli kehv aasta, aga eks ära tehakse ikka vaid need asjad, mis on vaja," viitas ta sellele, et ülemääraseid investeeringuid ei võimalda teha teadmine, et ka tulevasteks potentsiaalseteks kehvadeks aastateks on vaja põllumeestel rahavarusid hoida.

Annuse sõnul tuleb see aasta eelmisest kuiva suvega ja karmist aastast parem juba seetõttu, et põllumehed oskasid kuumuse ja sellest tulenevad negatiivsed tagajärjed pöörata positiivseks. "Ühtpidi oli põuaga probleem, et saaki ei olnud, teisalt oli sügis pikk ja selle vähese saagi sai kiirelt ära koristada ning hakata aegsasti talikülve tegema," selgitas ta. "Taliviljadel on saagikus suurem ja seda saaki oli palju."

Siiski nentis Annus, et suurte mahtude teenindamisel võib esineda ka probleeme, näiteks sel aastal on teatud vajakajäämisi transpordis. "Meil läks veel hästi, sest omame kaht terminali, kuhu saime enamuse saagist ära paigutada," sõnas ta.

Siiski on Annuse sõnul oluline sellisteks olukordadeks valmis olla ja tehnikasse investeerida, samuti tuleb oma tööpõhimõtteid pidevalt üle vaadata. "Põllumehed on pärast 2016. aastat investeerinud kombainidesse ja kuivatitesse. Kui vanasti sadude ajal saaki ei korjatud ja lõpuks ei saadudki seda kätte, siis nüüd on nii, et niiskus enam ei heiduta – kui otseselt ei saja, korjatakse ära, sest põllul on reaalne raha," märkis ta.

Lisaks mõtteviisi muutusele tuleb innovatsioon põllumajanduses ka tehnikaga. "Kui esimene lüpsirobot tuli, oli elevust palju. Praegu on see argipäev, nüüd räägime juba sellest, kuidas traktorit oleks võimalik GPSi abil juhtida," märkis Annus. "Tulevik on ilmselt see, et põllumees istub kodus oma arvutis, vajutab hiirega põllu peale ja operatsiooni teevad masinad, täpselt nagu praegu on tolmuimejatega."

Annusega nõustub ka põllumajandussektorit nõustav Grant Thorntoni juhtivpartner Mati Nõmmiste. "Inimene ei kao kuhugi, tema hakkab nüüd toimetama masinate ja juhtimispultidega," arvas ta. "Võib-olla jääb talle veel ülesanne vaadata, kas kemikaale on anumates, millega robot toimetab, piisavalt," viitas ta innovatsiooni tõttu inimtööjõu muutuvale rollile.

Veel tõi Nõmmiste välja, et üha tähtsamaks muutub info. "Informatsioonil on väga suur väärtus, sest see aitab langetada otsuseid, ilma selleta kobame pimeduses," rõhutas ta. "Praegu on innovatsioonis see mure, et programme ja abivahendeid on palju, kuid edasi tuleks abivahendiga kogutud info ühtseks töödelda," kirjeldas ta tuleviku väljakutset.

Ekspert rõhutas, et edukas olemiseks ei pea hakkama samas jalgratast leiutama, vaid rõhk peab olema praeguste protsesside efektiivsemaks muutmisel. "Eesmärk on teha asju veidi efektiivsemalt, kokkuhoidlikumalt ning saada seeläbi parem tulemus," arvas Nõmmiste. "Me ei pea hüppama ananassikasvatusse või riisi peale, see on hobipõllumehe ajaviide. Peame vaatama sinna, kuhu koguaeg oleme vaadanud, ehk teraviljade ja karjakasvatuse poole."

Efektiivsust aitab Nõmmiste sõnul saavutada suurem koostöö põllumajandussektoris. "Küsimus on selles, kuidas kogu põllumajandussektori toodangut väärindada. Maailma mastaabis oleme pisikesed, kuid kui Eesti tootjad teevad koostööd, on võimalik rahvusvahelisi lepinguid mõistlikumal moel toota," arvas ta. "Väärindamise poole pealt on oluline teha asju koos, siin tulevad mängu ühistud." Ühistu peamine eesmärk võiks Nõmmiste sõnul olla, et see aitab oma liikmetel lahendada mingisugust probleemi parimal võimalikul viisil.

Ühistu ja üleüldse koostöö tekkeks peab tekkima ühine kokkupuutepunkt. "Korteriühistute puhul on selleks hoone, põllumajanduses võimaldab ühistu koondada mahud ja minna lõppkaupleja juurde küsima paremat hinda," kinnitas Annus. "Kui väikesed tegutsevad üksi, võtab vahendaja osa hinnast endale, koos tegutsedes on võimalik turuhinda paika panna ja sellest on kasu kõigile," oli Annus veendunud.

Annus tõi veel ühe näite koostööst: teravilja saab kasutada väga paljudel erinevatel tasanditel. "Selle saab jahuks teha, jahust saab teha loomasööta ehk jahuga on võimalik teravilja väärindada loomade kaudu, näiteks müüa liha," kirjeldas ta seda, kuidas põllumajanduse erinevad sektorid on tegelikkuses omavahel seotud.

Samas märkis Annus, et põllumajanduse jätkusuutlikkuse säilimisel on suur roll ka kogukonnal. "Kui Eestis oleksid inimesed ühtlasemalt jaotatud, näiteks targad IT-inimesed müüksid interneti kaudu teenuseid erinevates nurkades, siis oleks igas kogukonnas maksevõimet ja ka sellele kogukonnale toodangut pakkuv põllumees saaks end ära elatada."