Börs: toidunisu hinnad poole aasta tipus

Euroopa toidunisu hinnad tõusid selle nädala lõpus viimse kuu kuu kõrgeima tasemeni, futuuridele pakkus tuge USAs toimunud hinnatõus ning mure globaalse pakkumise pärast. Ka ekspordinõudlus püsib tugev, vahendas Reuters.

Märtsikuu toidunisu hind tõusis nädalaga kokku 1,2 protsenti, 190,5 euroni tonnist, mis on kõrgeim tase alates eelmise aasta 28. juunist. Tõsi, 2019. aasta lõikes langesid toidunisu hinnad Euroopas aga umbes 5 protsenti.

Chicagos jõudsid hinnad see nädal kõrgeima tasemeni alates 2018. aasta augustist.

Pakkumise poole pealt toetasid Euronexti hindu kehvad ilmastikuolud Venemaal, Ukrainas ja Austraalias. Venemaal on pinnase niiskustase talinisu jaoks küllaltki madal, sest detsembris sadas vähe vihma. SovEcon teatas, et kevadel on olukorra parandamiseks vaja hädasti vihma.

Ukrainas on ilmastikuolud samuti ebasoodsad ning arvatakse, et see kahjustab talinisu, eriti seda vilja, mille külvamine jäi hilisemasse aega. Austraalias mõjutab nisu riigi idaosa tabanud põud.

Nõudluse poole pealt on hästi mõjunud Maroko otsus loobuda pehme nisu tollimaksust perioodil 2. jaanuar kuni 30. aprill. Selle eesmärk on tagada riigi varustatus nisuga ning hoida ära järsud hinnatõusud kohalikul turul.

“Kuna pakkumine on kitsas ja nõudluse väljavaade tugev, siis on spekulandid turule naasmas,” ütles üks kaupleja, kes tõi välja, et Prantsusmaa nisutoodang peaks järgmisel aastal langema.

Ta nentis, et kuna 190 euro tase on läbitud, siis toetavad nüüd hinda ka mitmed tehnilised faktorid. Kauplejate fookus saab olema nüüd USA-Hiina kaubanduskõnelustel. Loodetakse, et leppe järel kasvab ka nõudlus põllumajandustoormete järele.

Aasta lõpus läks hästi ka rapsiseemnetel, sest Euroopa Liidu tootmine on 13 aasta madalaim ning õliseemnete turul on toimunud laialdane kallinemine. Tonnihind tõusis nädalaga 0,3 protsenti, 413,5 euroni tonnist. 2019. aasta lõikes kallines rapsiseemnete hind ligi 13 protsenti.

Maisi hind langes 2019. aastal kokku 5,6 protsenti. 23. detsembril jõudis märtsikuu futuuri hind viimase aasta madalaima tasemeni – 164 euroni tonnist. Nüüd on hind aga jõuliselt taastunud ja tonn maksab 173 eurot.

Kooritud piima pulbri hind püsis aasta lõpus küllaltki stabiilne ning Euronexti indeks kaupleb 2597 euro juures tonnist.

Arabica kohvifutuurid jätkasid aga langust, detsembri keskpaigas jõudsid futuurid viimase kahe aasta kõrgeima tasemeni. 2019. aastal kallines kohvi umbes 30 protsenti. Suhkur odavnes samuti, aga kakaol läks väga hästi.

Arabica märtsikuu kohvifutuuride hind langes 1,29 dollarini, suhkur odavnes nädalaga 2,8 protsenti ja Londoni börsil maksis tonn neljapäevaks 351 dollarit. Kakao kallines aga 5,7 protsenti, 2524 dollarini tonnist.

USA sealihafutuurid tõusid selle aasta esimesel päeval seitsme nädala kõrgeima tasemeni, sest loodetakse, et eksport Hiinasse hakkab kaubandusleppe sõlmimisel kasvama.

Hiina on maailma suurim sealiha tarbija ning praegu on riigil vaja ohtrasti liha eksportida, sest surmav sigade Aafrika katk on riigi sigade arvu vähendanud ligi 40 protsenti.

USA president Donald Trump ütles teisipäeval, et esimese faasi kaubanduslepe sõlmitakse Pekingiga juba 15. jaanuaril. Leppe osa on ka see, et Hiina suurendab põllumajandustoodete oste USAst. Detaile siiski veel teada ei ole.

“Loodetakse, et see suurendab ekspordinumbreid,” ütles USA maaklerfirma Allendale strateeg Rich Nelson.

Tõsi, Hiina on aktiivselt lihatootmissektorit subsideerinud ning sigade arv on osalt juba taastuma hakanud. Täieliku taastumisega läheb veel aega ning katk hoiab hindu jätkuvalt kõrgel. Ka Euroopas on hinnad aastaga järsult tõusnud.

USA veebruarikuu sealiha futuuride hind tõusis 71,6 sendini naelast, viimati kauples futuur nii kõrgel 15. novembril.

Nafta hinnad olid see nädal surve all, sest dollar taastus kuue kuu põhjast ning Venemaa tootmine kasvas, vahendab Reuters.

Venemaa teatas, et 2019. aastal ulatus nende päevane naftatootmine 11,25 miljoni barrelini päevas, selgub riigi energiaministeeriumi andmetest.

Dollari kurss langes aasta lõpus küll kuue kuu madalaima tasemeni, aga on pärast seda jõuliselt taastunud. Dollari kallinemine muudab nafta teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 3,3 protsenti ja WTI kaotas 1,7 protsenti. Kummagi barrel maksis päeva lõpuks vastavalt 65,9 ja 60,9 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind tõusis 0,5 protsenti, 624 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 1,5 protsenti ja tonn maksab 624,5 dollarit. Kerge kütteõli tonnihind langes 1,9 protsenti, 608 dollarini.