Reine Koppel: nisuaretuse tulevikuks kiirem aretusprotsess ja saagikamad sordid

Tavaliselt on uute sortide aretuse puhul eesmärgiks parandada mõnd nõrka või puuduvat omadust, näiteks aretada olemasolevatest sortidest varajasemat või parandada proteiinisisaldust või tõsta haiguskindlust. „Nisu aretusel on olulisemaks eesmärgiks saada kõrge ja stabiilne saak, sobiv kasvuaeg, hea talve- ja seisukindlus ning hea haiguskindlus ning muidugi ka head küpsetamisomadused,“ rääkis Koppel. Aretusmaterjali testitakse katselappidel, katsepõllul ja seda nii tava- kui maheviljeluses. „Talvekindlust, pea loomise ja küpsuse aega, lamandumist, ühtlikkust ja taime üldist välimust hindame me põllul, kvaliteedi analüüsid teeme laboris.“

Klassikalises sordiaretuses saab uus sort alguse kahe vanema ristamisest. „Ristlusvanemateks sobivaid sorte leiame levinud sortide seast, saame ka materjali geenipangast ning muidugi teeme koostööd teiste aretajatega. Sageli kasutame aretuseks ka oma eelnevalt väljaaretatud materjali. Talinisu puhul oleme 1998-2019 aasta jooksul teinud 1238 ristamiskombinatsiooni, millest on saadud 12 531 tera. Ehk ühel aastal teeme keskmiselt 57 ristluskombinatsiooni,“ selgitas aretuse põhialused lahti Reine Koppel.

Ristlusvanemaks valitakse sordid, mis on meil hästi kohanenud ja levinud. Koppeli sõnul on sordid ’Ada’, ’Portal’, ’Gunbo’, ’Urho’ ja ’Tarso’ sordid, mida Jõgeva talinisu aretusprogrammis kõige enam on kasutanud ristlusvanematena. Talinisu ristlusvanematena on kasutatud ka suvinisu sorte ’Manu’, ’Heta’ ja ’Helle’.

Pärast ristamist läheb minimaalselt 5 aastat põllul kasvatamiseks, et saada ühtlane seisnud – homosügootus.

Aretusprotsessi saab ka kiirendada. „Maailmas on sordiaretusega seotud teadused kõvasti edasi arenenud. Aga sama tähtis kui teha aretustööd laborites, on ka aretusmaterjali testimine põldkatsetes. Aretustöö nõuab üldjuhul aega, aga saab kasutada ka meetodeid, mis aitavad sordiaretust kiirendada. Topelthaploidid, molekulaarmarkerite ja biokeemiliste markerite kasutamine on nüüd ka juba mingis osas Jõgeval kasutusel. Mõtleme ka kiiraretuse meetodi peale, mis on hetkel n-ö kuum sõna, kus ühel aastal on võimalik saada juba 6 põlvkonda,“ rääkis Koppel.

Uued väljakutsed: rahvastiku kasv ja kliimamuutused. „Sordiaretajale on uueks väljakutseks kliimamuutustega arvestamine. Me kogeme järjest enam ekstreemseid ilmastikunähtusi – on kas liiga kuum, liiga kuiv või üleujutused. Nii on vaja aretada põuale vastupidavaid sorte, et taime juurestik läheks sügavamale ja saaks sealt niiskust ja toitaineid kasvuks. Kliimasoojenemine on toonud kaasa ka selle, et meie põldudele jõuavad uued taimekahjustajad. Aretades haigustele vastupidavamaid sorte, mille kasvatamiseks ei oleks vaja väga palju taimekaitsepreparaate kasutada, saame panustada keskkonna säästmisse. Ka rahvastiku arvu kasv seab uued nõuded, aastaks 2050 on prognoositud, et meid on kokku juba 9 miljardit inimest. Seega vajame rohkem toitu, samas kui põllumaa pind väheneb ehk järjest enam vajatakse saagikaid sorte,“ loetles ETKi teadlane väljakutseid, millega ta oma töös arvestama peab.

Millised on tulevikutrendid? „Loodetavasti aretusprotsess muutub kiiremaks. Reaalsus on see, et rahvastiku kasvuga vajame järjest enam toitu. Kuid ka see, et paljudel ei ole piisavalt raha, et seda osta. Kui vajatakse suurt kogust, suuri saake, kas siis pööratakse tähelepanu ka kvaliteedile? Samas aga on kasvanud ka kvaliteetse vilja tarbijate osa, seega peab rõhku panema ka kvaliteedinäitajate parendamisele,“ selgitas Koppel.

Tema sõnul on mõttekohaks see, millised on tuleviku nisu aretuse eesmärgid. Kas aretada nisu hübriidsorte, mis meie oludes on kallid ja siiani mitte kõige parema talvekindlusega. Või peaks panema rõhku hoopis GMO-sortidele, mida aga EU ei luba ja nende turule toomine oleks meie jaoks liiga kallis. Kas aretada sünteetilist nisu? Kas aretada eriliste omadustega nisu – gluteenivaba, waxy (tärklise tootmiseks), tervikkoristuseks ja siloks sobivaid sorte? Kas pöörata enam rõhku mahedasse sobivatele sortidele või tavaviljelusse. „Need on küsimused, millele oma aretustööd planeerides peame mõtlema,“ rääkis tulevikust Koppel.