Millised on Euroopa põllumajanduse väljavaated aastani 2030?

Samal ajal mõjutab sigade Aafrika katku puhang Aasias jätkuvalt ülemaailmset lihaturgu ja kaubavooge. Need on vaid mõned prognoosid Euroopa Komisjoni 10. detsembril 2019 avaldatud Euroopa Liidu põllumajanduse väljavaadetest aastateks 2019-30.

Tarbijate ja kodanike ootused jätkavad toiduturu arengu kujundamist, puudutades nii tervist, loomade heaolu, kliimamuutusi ja keskkonnaprobleeme kui ka mugavust ja hinda. See on võimalus alternatiivsete tootmissüsteemide, näiteks kohalike, mahepõllumajanduslike, GMO-vabade toodete või muude sertifitseeritud toodete edasiarendamiseks, mille järele on üha suurem nõudlus. Kuid tarbijate ootused võivad olla vastuolulised. Kiire eluviis soosib valmistoitude, suupistete jms pakkumise suurendamist, mis ei ole alati kooskõlas eespool kirjeldatud teguritega.

Ülemaailmne toidutarbimine elaniku kohta suureneb, aga suureneb ka toiduga varustatus maailma erinevates piirkondades. See mõjutab globaalset kaubandust ja pakub võimalusi osadele EL-i toodetele ja piirkondadele, luues samal ajal hüppelise konkurentsi kasvu teistele. Näiteks ennustatakse raportis teravilja nõudluse kasvu maailmas, mis toob kaasa nisu tootmise suurenemise ELis, hoolimata suurenenud konkurentsist Musta mere piirkonnas. Eeldatavalt väheneb ELis antud perioodil kogu põllumajandusmaa pindala, ulatudes 2030. aastal 178,3 miljoni ha-ni. Vastupidiselt suureneb valgukultuuride, sööda ja õlikultuuride kasvupind vastavalt 46%, 2% ja 1%. võrreldes 2020. a.

Seekord sisaldab põllumajanduse väljavaade stsenaariumi ELi elanike dieedi muutuse mõju kohta järgmise kümne aasta jooksul. Eeldusel, et alternatiivsed taimepõhised dieedid on märkimisväärselt suurenenud, vaadeldakse selle mõju liha- ja piimaturgudele, põllukultuuriturgudele ja keskkonnale. See nihe võib põhjustada liha- ja piimatootjate hindade languse. Teravilja osas saaks kasvav nõudlus inimtoiduks ainult osaliselt kompenseerida madalamat söödanõudlust, mille tulemuseks on maakasutuse vähenemine.

Inimtoiduks tarbitava sojaoa nõudluse kasvu põhjuseks võib olla suurenenud ELi toodang - kasv peaks prognooside kohaselt 2030. aastaks olema 5%. Lõpuks võib see nihe potentsiaalselt kasu tuua kliimale ja keskkonnale. Näiteks väheneks ELi põllumajandussektori süsinikujalajälg 6%.

Veel üks seekordses raportis pakutud stsenaarium vaatleb mõju, kui 2030. aastaks saavutatakse ELis 100%-line GMOsööda vaba piimatootmine. See stsenaarium tooks kaasa sojaubade ja jahu impordi järkjärgulise vähenemise ja ELi söödatoodangu suurenemine. Lisaks sellele nähakse selle stsenaariumi kohaselt ette piimatoodangu väikest langust (0,5%) ja veise- ja vasikaliha tootmise 1,3% -list langust sööda piiratud kättesaadavuse tõttu.

Kolmas selles väljaandes esitatud stsenaarium on sigade Aafrika katku (SAK) puhangu mõju Hiinas ülemaailmsele ja ELi lihaturule. Kaalutakse kahte võimalust: kiirem taastumine, kui sealiha tootmine 2030. aastal Hiinas ületab SAK-i eelse taseme, ja aeglasem taastumine, kui sealiha tootmine Hiinas 2030. aastal on alla SAK-i eelse taseme. Mõlema stsenaariumi korral jõuab Hiina impordinõudlus rekordtasemele, mis põhjustab peamiste eksportijate, sealhulgas EL-i suuremat eksporti. See viib järgmise kahe-kolme aasta jooksul ka tootmise laienemiseni Hiinast väljaspool. Kuid ELis piiravad enamikes liikmesriikides tootmise suurenemist keskkonnanõuded.

Väljavaade sisaldab ka keskkonna- ja kliimaaspektide prognoose. Esmakordselt sisaldab see näitajaid, mis arvestavad kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid kogu toiduainete süsteemis (talud ja tarneahelad). Samuti analüüsitakse süsiniku, lämmastiku, vee ja maakasutuse jalajälgi. Prognooside kohaselt aitab piimalehmade arvu vähenemine kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisele. Teisest küljest võib suurem teraviljasaagikus lämmastikoksiidi (N2O) heitkoguseid suurendada, kuna põldudele laotatakse sõnnikut. Pidades meeles, et keskkonnamõju analüüsimudelid ei arvesta käimasolevaid ja eeldatavaid muudatusi põllumajandusettevõtete tootmistavades, peaksid põllumajanduse kasvuhoonegaaside üldised heitkogused prognooside kohaselt jääma 2030. aastaks praegusega võrreldavale tasemele. Toidusüsteemi heitkoguste tulemused, sealhulgas heited farmidest ja farmi-järgsetest etappidest näitavad, et ELil toidutootmise süsiniku jalajälg on väiksem, kui enamikes maades.

Prognoositakse, et ELi teraviljatoodang ulatub 2030. aastal 320 miljoni tonnini (2019. aastal 312 miljonit tonni). Eksport suureneb mõõdukalt tänu tugevnenud ülemaailmsele konkurentsile, kuna Musta mere piirkonnas tootmine suureneb.

Valgukultuuride osas on oodata ELi toodangu tugevat kasvu, ulatudes 2030. aastal 6,3 miljoni tonnini (2019. aastal 3,9 miljoni tonnini). Seda soodustab tugev nõudlus taimsete valgutoodete ja kohapeal toodetud valguallikate järele nii sööda kui ka inimtoiduna.

Õlikultuuride kasvupind väheneb pisut, ehkki sojaoa puhul on oodata märkimisväärset kasvu. Eeldatakse, et rapsikasvatus väheneb jätkuvalt, hoolimata püsivast nõudlusest ja selle agronoomilisest väärtusest külvikorras. Üldiselt peaks õlikultuuride tootmine püsima prognoosiperioodil stabiilsena, prognooside kohaselt 2030. aastaks 32 miljonit tonni.

Aastatel 2019 kuni 2030 viivad kestlikkuse nõuded ELis piimatoodangu mõõduka kasvuni, ulatudes 2030. aastal 179 miljoni tonnini (2019. aastal 168 miljoni tonnini). Tõenäoliselt kohandab sektor oma tootmistavasid piimatoodangu suurendamiseks, vähendades samal ajal loomade arvu (eeldatavasti 1,4 miljoni lehma võrra), võimaldades heitkoguseid vähendada. Sellegipoolest peaks EL jääma piimatootmisel ülemaailmsele liidripositsioonile.

Eeldatavalt läheb suur osa piimatoodangu kasvust (24%) ELis juustu tootmiseks püsiva ülemaailmse nõudluse ja suureneva kodumaise tööstusliku kasutamise tõttu. Juustu tootmine kasvab eeldatavalt 10,8 miljonilt tonnilt 2019. aastal 11,5 miljoni tonnini 2030. aastal.

Prognoositakse, et joogipiima tarbimine ELis väheneb keskpikas perspektiivis, samas kui ELi nõudlus või järele võib jätkuvalt suureneda.Nõudlusele vastamisel suureneb EL-i või tootmine prognooside kohaselt 2,5 miljonilt tonnilt 2,7 miljoni tonnini.

Ühiskonna sotsiaalsetest, eetilistest, tervise- ja keskkonnanõudmistest ajendatuna väheneb EL-is liha aastane tarbimine eeldatavasti 1 kg võrra inimese kohta, ulatudes 2030. aastal 68,6 kg-ni per capita. Veiseliha tarbimine langeb 10,8 kg-lt inimese kohta aastas 2019.a. 10 kg-le inimese kohta 2030. aastal. See kajastub vaadeldaval perioodil ELi veiselihatoodangu prognoositavas languses 9,4%, vaatamata veiselihahindade mõningasele tõusule 2030. aasta suunas. Siiski võivad kaubandusvõimalused põhjustada ELi veiseliha suurema ekspordi. Seevastu kodulindude nõudlus kasvab ELis prognooside kohaselt ühtlaselt aastatel 2019–2030. EL-i toodang võib 2030. aastaks ulatuda 16,5 miljoni tonnini, tarbimine 2030. aastaks on 26,6 kg inimese kohta ning jätkub tugev ülemaailmne nõudlus. Ülemaailmse sealiha nõudluse suurenemise tagajärjeks on tõenäoliselt ELi sealihatoodangu lühiajaline kasv ja kõrgemad hinnad. See võib viia ELi tarbimise kavandatust tugevama languseni. Aasia lihaturu taastumisel eeldatakse, et ELi tootmine ja hinnad tugevalt langevad.

ELi õunte kasvupind eeldatavalt väheneb, kuid seda saaks korvata saagikuse suurenemisega.Selle tulemuseks oleks stabiilne toodang 12 miljoni tonni lähedal 2030. aastal (võrreldes 11,3 miljoni tonniga 2019. aastal). Tomatitoodang ELis püsib prognoosiperioodil stabiilsena: 7 miljonit tonni 2030. aastal (võrreldes 6,9 miljoni tonniga 2019. aastal). Eeldatakse, et töödeldud tomatite kodumaine ja ülemaailmne nõudlus suureneb.

Ene Kärner, Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis