Osa sügisel lõhejõgedel alustatud menetlustest on jõudnud karistusotsuseni

Seni lõpuni menetletud väärteoasjade puhul on suurimad ehk 800 euro suurused trahvid määratud kahele mehele, kes seadsid keeluajal nakkevõrgu Valgejõele. Saaki neil veel ei olnud ja keskkonnakahju seega ei tekkinud.

Kunda jõel tabati kaks konksuga lõhelisi püüdma tulnud meest, kellele määrati 400 ja 240 eurot trahvi. Ühel meestest kala ei olnud, teine oli püüdnud ühe lõhe, mille eest tuli tal maksta lisaks trahvile 480 eurot keskkonnakahju.

Kahel korral tabati Lääne-Virumaal ahingut omanud või ahinguga püüdnud isikud. Nende suhtes alustatud menetlused ei ole veel otsuseni jõudnud.

Menetlusi on alustatud erinevatel põhjustel, sealhulgas seoses loata püügiga või püügiga keelualal. Samas ei ole kõik lõhejõgedel tuvastatud rikkumised seotud lõheliste püügiga, näiteks avastati ka silmupüügiga seotud rikkumisi.

Kui varasematel aastatel on tuvastatud suuremad rikkumised Harjumaa lõhejõgedel, siis möödunud aasta tõsisemad juhtumid leidsid aset Lääne-Virumaal. Kahe alustatud väärteomenetluse puhul ilmnesid kuriteo tunnused, mistõttu neid menetletakse edasi kriminaalmenetluse korras. Ühel juhul oli tegu elektripüügiga Mustoja jõel, teisel juhul oli põhjuseks ebaseaduslik silmupüük. Mõlemal juhul ületas kalade püügiga tekitatud keskkonnakahju 4000 euro piiri, mis ongi aluseks kriminaalmenetluse alustamisele. Mõlemad menetlused on praegu veel pooleli.

Põhja-Eesti lõhejõgede kontrollimisele aitasid kaasa inspektsiooni teiste piirkondade inspektorid ja mitmed koostööpartnerid, nagu politsei (lisaks patrullteenistusele ka koerajuhid koos teenistuskoertega), Kaitseliit ning muidugi Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud.

Koostöö Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikega toimus Lääne-Virumaal esimest korda ja koostöö sujus väga hästi. Suurem osa Lääne-Virumaal toime pandud rikkumistest tuvastatigi koostöös Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlike ja politseiga.

„Kui võrrelda kahe eelneva aasta andmeid, siis 2018. aastal alustati lõhejõgedel kokku 19 ja 2019. aastal 29 süüteomenetlust,“ märkis Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

„Tänu kõrgendatud reageerimisvalmidusele ja lisajõududele õnnestus kindlasti paljud rikkumised ära hoida, aga kõigele vaatamata leidus neid, kes olid valmis vahelejäämisega riskeerima ning üritasid keelatud vahenditega ja keelatud viisil kala püüda,“ lisas Pai.

Keskkonnainspektsioon tunnustab ja tänab koostööpartnereid nende panuse eest ja loodab, et koostöö jätkub sama edukalt ka järgmistel hooaegadel.