Valmis ulukiõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus

Teostatud töö tervikeesmärk oli korrastada ja geokodeerida Maanteeametile edastatud keskkonnainfo telefoni 1313 ulukiõnnetuste teated ning koondada need andmebaasi.

„Lisaks ohule inimestele põhjustavad ulukiõnnetused kahju ka loomadele ja tiheda liiklusega maanteed killustavad metsloomade elupaiku,“ ütles Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk. „Kaardirakendus võimaldab inimestel välja selgitada, millistel teedel on enim loomaõnnetusi toimunud ning kus on ulukiohtlikud teelõigud. See on hea töövahend nii Maanteeametile ja meie koostööpartneritele kui ka tavaliiklejatele,“ lisas ta.

Analüüsides nii ulukiõnnetuste toimumispaikade ja ka loomade liikumist soodustavate maastikuelementide ruumiandmeid, on välja selgitatud Eesti maanteede loomaohtlikud teelõigud ning kajastatud need kaardirakendusel.

Analüüsi väljund on õnnetuste punktide alusel tekkinud statistiliselt olulised loomaõnnetuste koondumiskohad ehk klastrid maanteedel. Eesti riigimaanteedel tuvastati statistiliselt olulisi loomaõnnetuste koondumiskohti kokku 322 km ulatuses (1443 erinevas asukohas). Need koondumiskohtadena määratletud teelõigud moodustavad Eesti riigimaanteede võrgust ligi 1,9%.

Ulukiõnnetuste klastrite väljaselgitamise aluseks võeti kümne aasta (2009–2018) õnnetuste andmed. Klastrite identifitseerimiseks kasutati KDE+ metoodikat, mis on välja töötatud Tšehhi Transpordiuuringute Keskuse poolt ning seda on viimastel aastatel kasutatud mitmete sarnaste loomaõnnetuste koondumiskohtade analüüside läbiviimisel.

Rohkem informatsiooni andmebaasi ja kaardirakenduse kohta leiab SIIT.