Margus Ameerikas: taimede heaolu on meile kõige olulisem

BASFi talveseminaril rääkis selle ettevõtmise eesmärgi lahti Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas. „Taimetervise aasta eesmärk on juhtida tähelepanu taimetervise tähtsusele toiduga kindlustatuse ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ning majanduse edendamisel,“ selgitas Ameerikas ja püstitas küsimuse: milline on siis põllumeeste roll selles?

Iga põllumehe jaoks on loomulikult taimetervis esmatähtis, aga tänavune aasta on unikaalne võimalus tõsta ka kogu maailma teadlikkust. „Kui pöörame rõhku taimetervisele, siis on teada, et läbi taimekasvatuse ja –kaitse saame kaotada nälga, vähendada vaesust, suurendada bioloogilist mitmekesisust, kaitsta keskkonda ja edendada majanduse arengut,“ rääkis Ameerikas ja lisas, et teada on ka see, et maailma rahvastiku arv kasvab, samas põllumaa osakaal väheneb ja seega tuleb sellelt pinnalt mis põllumeestel kasutada on, saada võimalikult suur saak.

Taimetervisest rääkides algab kõik peale agrotehnikast, sellest kas taim saab kõik vajalikud toitained ja kas vajadusel saavad tehtud kõik taimekaitsetööd, ehk taimetervise hoidmisel tuleb osata kasutada õiget, õigel ajal ja õigetes kogustes taimekaitsevahendeid, mis tänapäeval on töötatud välja selliselt, et need on ohutud nii taimele kui keskkonnale. „Uue taimekaitsevahendi turule toomiseks kulus 1995. aastal 8,3 ja nüüd 11,3 aastat ning pea 300 miljonit eurot – ehk tegu on väga pika ja põhjaliku protsessiga. Kallimaks on läinud just eelkõige keskkonnaalaste uuringute pool, lisandunud on mitmeid täiendavaid uuringuid. Kõige selle tulemusel on aasta-aastalt vähenenud turule jõudnud toodete arv, samas toime erinevatele haigustele-kahjuritele on paranenud,“ selgitas Ameerikas.

Kuni 40% taimekasvatuse saagist läheb tervikuna kogu maailmas kaduma taimekahjustajate tõttu. „See näitab kui suur osa on sellel, kas me hoiame taime tervena, tõrjume umbrohtu ja kahjureid,“ rõhutas Ameerikas.

Mida me ise saaks ära teha? Ühe näitena tõi Margus Ameerikas Seemneliidu uuringu, kus jälgiti talirapsi kasvatust alates 1995. aastast. Aastate jooksul on talirapsi saagid kasvanud märkimisväärselt. Uutel sortidel on siin pidev eelis olnud, see tõestab ka seda, et tasub proovida uusi sorte. Kuni aastani 2007 ei kasutatud sügisel fungitsiidi ja kasvuregulaatorit, hiljem on sügisesele taimekaitsele järjest enam rõhku pööratud, sest nii läheb taim talvele terve ja tugevana vastu. Seega saab lühidalt öelda, et selle uuringu andmetel on saagid talvekülmale vastu pidanud ja saagid veelgi paranenud just tänu teadlikule taimekaitsele.

„Tänavu on meie teravilja-, rapsi ja kaunvilja kogusaak läbi ajaloo suurim. Taimetervisele pühendunud põllumehed saavad ka suuri saake, lausa rekordsaake,“ lisas Ameerikas ja tõi näiteid Viljelusvõistluse parematest tulemustest. Ta rõhutas, et need kes põllule midagi annavad, need ka sealt vastu saavad.

Kas meil on olulised müüdid või faktid? „Meie kõigi eesmärk on saada vähemaga enam, kasvatada efektiivsust, taimede heaolu on meile kõige olulisem. Ilm on oluline, aga põllumehe enda tarkused ja kogemused on kõige olulisemad,“ oli sõnum, mille Ameerikas kõigile, mitte ainult põllumeestele, edastas.