Muutuvad piimalehmadele makstavate tootmiskohustustega seotud otsetoetuste tingimused

„Viimaste aastate areng Eesti piimatootmises näitab, et seitsme aastaga on Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus piimalehmi pidavate tootjate arv vähenenud ligemale poole võrra ning jätkuvalt on languses ka piimalehmade arv,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Eesmärk on peatada saartel piimalehmapidajate arvu vähenemine ning seetõttu makstakse neis piirkondades piimalehma kasvatamise otsetoetust.“

2020. aastal rakendatakse piimalehma kasvatamise kahele otsetoetusele põhimõttelisi muudatusi, mis on tingitud 2019. aastal Euroopa Komisjoni tehtud piimalehma kasvatamise otsetoetuse auditi tulemustest.

Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu puudusele piimalehmade asendamisel ja piimalehmade märkimisel toetuse taotlusel. Sellest tulenevalt rakendatakse 2020. aastal mõlema piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul niinimetatud taotluseta süsteemi, mille põhilised tingimused on järgmised:

1) toetusi võivad taotleda taotlejad, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatavad taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsist kuni 8. maini piimalehma;

2) toetuse saamiseks ei tohi 2. märtsist kuni 8. maini mitte ühelgi päeval tekkida olukorda, kus taotleja ei pea põllumajandusloomade registri andmetel ühtegi piimalehma;

3) toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 8. maini taotleja peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvutamisel võtab PRIA aluseks taotleja karjas peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu ajavahemikul 2. märtsist 8. maini igal päeval.

Piimalehma kasvatamise otsetoetusi saab taotleda elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu 2.⎼21. märtsini. Täpsemad tingimused on sätestatud toetuste määrustes. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis: “Piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Kihnus ja Ruhnus“