Viis omadust, mis tõstavad toote šansse Eesti Parima Toiduaine konkursil

Toiduliidu juht Sirje Potisepp ennustab, et tänavusele konkursile esitatud tooted peegeldavad küllaltki täpselt 2020. aasta toidutrende. "Igal aastal esitatakse konkursile üha enam tooteid, mille loomisel on silmas peetud nende tervist toetavaid omadusi, pakendi keskkonna- ja kasutajasõbralikkust ning ka toidu valmistamise lihtsust. Ilmselt ootab hindamiskomisjoni ees väga raske valik, sest pole kahtlustki - Eesti tootjad on väga nutikad ja meie toidutooted on maailma parima kvaliteediga," kommenteeris Sirje Potisepp.

Et ennustada, millised mullused uudistooted on auhinnaväärilised, tasub heita pilk eelmiste aastate võidutoodetele, mis kõik sisaldavad vihjeid selle kohta, millised omadused aitavad teenida Eesti Parima Toiduaine tiitli.

Kuigi eestlased on suured eksperimenteerijad ja armastavad alati uusi tooteid proovida, on aastate jooksul konkursi kuldmärgiga pärjatute seas hulk toiduaineid, mis hoiavad au sees Eesti toidutraditsioone. Nii leiab võitjate seast näiteks Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juustu ning Liviko legendaarse Vana Tallinna likööri tulisem versioon Vana Tallinn Wild Spices. Samuti leidis eelmisel aastal aset konkursi veerandsaja aasta juubel, mille grand prix' eripreemiale kandideeris 25 varasemat võitjat. Tihedas konkurentsis tunnistati eestlaste lemmikuks taaskord pikkade traditsioonidega tänini armastatud toode – legendaarne Leiburi Rukkipala.

Igal aastal püüavad tootjad tarbijaid üllatada huvitavate maitsekooslustega, millest kujunevad tihti ka eestimaalaste uued lemmikud. 2015. aastal tunnistas komisjon Eesti Parimaks Toiduaineks Valio Gefilus cappucino-maitselise keefiri, aasta hiljem tegi debüüdi Eesti parima kastme tiitlile tulnud Põltsamaa Felixi lõhemajonees. Ka mitte millegi maitse võib olla üllatuslik: 1998. aastal pälvis Eesti Parima Toiduaine ning Eesti Parima Piimatoote tiitli maitsestamata jogurt.

Mitmed võidutooted on inspiratsiooni saanud hoopiski laiast maailmast, mida on seejärel kohandatud Eesti inimeste maitsele. Brittide toidukultuurist mõjutatuna on eestlaste lemmikute hulka jõudnud Eesti parima piimatoote hõbemärgisega Valio Atleet Cheddar, samas kui parima lihatoote hõbemärgisega tunnustati hiljuti hoopis Rakvere American tammesuitsuses marinaadis šašlõkk. Inspireerituna siitsamast Euroopast on Farmi toonud turule kaks hitt-toodet mis on saanud sooja vastuvõtu nii tarbijatelt kui hindamiskomisjonilt: Islandi rahvuslikku identiteeti kuuluv Skyr jogurt ning Köögi Kreeka jogurtite sari.

Tänapäeval tunneb üha enam inimesi huvi selle vastu, mida nende toit sisaldab ning millist mõju see nende organismile avaldab. Megatrendid nagu ökoloogiliste koostisainetega tooted ning tervisetooted, mis pakuvad tarbijatele suurt lisaväärtust, on aasta aastalt aina populaarsemad. Viimaste aastate hinnatuimate toodete seast leiab nii Salvesti pirni-kiivi Smushie, millele on lisatud supertoiduna tuntud spirulinat, Lõuna Pagarite krõmpsuva kanepiseemneleiva kui ka Salvesti ökoloogilise mangopüree 4+. Et pakkuda tarbijatele veelgi väärtuslikemaid toiduaineid, kaasas Sangaste Linnas oma tootearendustegevusse Tartu Ülikooli teadusarendusasutuse BioCC teadlased, millest sündis eelmise aasta üks võidutooteid – Helde seemnete ja porgandiga mitmeviljahelbepuder.

Kui kõik eelnevad punktid on täidetud – ja isegi kui ei ole – taandub kõik toidu maitsele. Kui toode on lihtsalt nii maitsev, et kõik kes proovivad, küsivad veel juurde, siis ilmselt ei suuda sellele vastu panna ka komisjoniliikmed. Võta või näiteks lugematul arvul magustoite, mis on läbi aastate pälvinud nii rahva lemmiku kui ka Eesti Parima Toiduaine tiitleid: eelmise aasta superstaar Mamma kõrvitsa-kohupiima pannkoogid pälvis konkursilt koguni kolm autasu ning 2016. aastal sai Eesti Parima Toote tiitli ühtlasi ka Eesti parim magustoit Balbiino Mango Smuutike.