Börs: sojaubade ja rapsiseemnete hind tõuseb

Euroopa nisuhinnad püsisid nädala kokkuvõttes küllaltki stabiilsena. Nädala lõpus aitas hindadel tõusta küllaltki tugev nõudluse väljavaade ning euro odavnemine, mis muudab Euroopa nisu konkurentsivõimelisemaks.

Pariisi toidunisu märtsikuu futuuri hind kallines nädalaga kokku 0,4 protsenti, 193,75 euroni tonnist. Euro langes samal päeval dollarisse viimase kahe aasta madalaima tasemeni.

FranceAgriMer tõstis Prantsusmaa pehme nisu ekspordiprognoosi viiendat korda järjest, seekord 0,2 miljoni tonni võrra, 12,6 miljoni tonnini. Nüüd on eksport eelmise hooajaga võrreldes juba 30 protsenti kõrgem. Nõudlus on kõrge, eriti Hiinas.

Olgugi, et ekspordinõudlus on tugev ning euro on odav, võivad Strategie Grainsi sõnul hinnad kevadel langema hakata, kirjutab Reuters.

Konsultatsioonifirma Strategie Grains alandas 2020. aasta Euroopa Liidu pehme nisu toodanguprognoosi 1,3 miljoni tonni võrra, 138,6 miljoni tonnini. Odra toodanguprognoosi tõsteti 0,4 miljoni tonni võrra, 62,5 miljoni tonnini. Maisitoodang peaks ettevõtte teatel ulatuma aga 67,3 miljoni tonnini.

Nisuhinnad võivad Strategie Grainsi hinnangul sellel kevadel langema hakata, sest Venemaal oodatakse suurt toodangut. Lisaks sellele on söödateravilja rohkelt, mis võib Euroopa Liidu nisutoodangu languse ära katta.

Sojaoad kallinesid juba teist nädalat järjest, sest loodetakse, et Hiina hakkab oste USAst peagi suurendama.

Kõige aktiivsema futuuri hind tõusis sellel nädalal 1,4 protsenti, 8,93 dollarini buššelist. Turud ootavad, et ekspordinõudlus suureneb, sest Hiina on kaubandusleppe kohaselt lubanud sojaubade oste suurendada. 15. jaanuaril sõlmitud lepe hakkab kehtima 15. veebruaril.

“Praegu on Hiina kaubandus koroonaviiruse tõttu häiritud. Aga oodatakse, et hiinlased tulevad peagi turule tagasi ning täidavad siiski oma kohustusi,” ütles üks Singapuri kaupleja Reutersile.

USA sojaubade eksport Hiinasse langes hiljuti viimase 10 kuu madalaima tasemeni, sest viirusepuhang on tekitanud muret nõudluse pärast, teatas USA põllumajandusministeerium neljapäeval.

Sojaubade hinnatõus toetas ka Euroopa rapsiseemnete hindu. Rapsiseemned kallinesid kokku 1,4 protsenti, 399,75 euroni tonnist.

Teistest toorainetest kallines maisi märtsikuu futuur 0,6 protsenti, 168,75 euroni tonnist. Kooritud piima pulbri aprillikuu futuur kallines EEX börsil 0,6 protsenti, 2554 euroni tonnist.

USA sealihahinnad hakkasid nädala lõpus tõusma, lisaks ootustele Hiina ostude osas on turgu toetamas ka tehnilised faktorid, ütlesid maaklerid.

Aprillikuu sealiha futuuride hind tõusis reedel Chicago börsil 64,1 dollarisendini naelast. Enne seda olid hinnad kolm päeva kukkunud.

“Hiina on lubanud, et ostab sojaube ja sealiha. Seega on täna näha, et see pakub turgudele tuge,” ütles Iowas tegutseva U.S Commoditiesi president Don Roose.

Hiinas on sigade Aafrika katku tõttu ka sealiha puudus. Viirus on takistanud uute kasvatuste avamist ning sigade transportimist.

Naftahinnad olid see nädal tõusuteel, sest uute koroonaviiruse kandjate arv oli kolmapäeval väikseim alates jaanuari lõpust. See tekitas investorites ootusi, et maailma suuruselt teise tarbija nõudlus nafta järele taastub.

Lisaks mõjus nafta hinnale positiivselt asjaolu, et kuigi USAs kasvasid naftavarud prognoositust rohkem, siis seda mõju tasandas kütuste laovarude vähenemine. Eriti ootamatu oli bensiini laovaru vähenemine, mis tekitas ootust, et bensiininõudlus on hakanud taastuma.

Brenti toornafta kallines nädalaga kokku 3,5 protsenti, 57,1 dollarini barrelist. WTI lisas 2 protsenti ja barrel maksab 52,1 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind kallines 0,7 protsenti, 542 dollarini tonnist.

Nõudluse vähenemise tõttu oli nii Brenti kui WTI toornafta hind langenud esmaspäeval viimase 13 kuu madalaimale tasemele. Alates jaanuaris tehtud käesoleva aasta tipptasemetest on nafta hind langenud üle 20 protsendi.