Tomati ja salatiga gasellide sekka: ettevõtjad panid köögiviljaga käibe rallima

Pärnumaal Võiste alevikus tegutseva perefirma aiandis kasvatatakse juba pea 20 aastat tomateid. Värskesse Gaselli TOPi jõudmise kohta tõdeb Mirko Metsaoru, et takistusi sellise kasvuni jõudmisel on palju.

Pahameelt valmistab talle ebaterve konkurents Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, eelkõige asjaolu, et mujal maailmas on köögiviljakasvatus tunduvalt rohkem toetatud kui Eestis. „Võttes näiteks meie lõunanaabrid lätlased, siis nemad toetavad valitsuse tasandil köögiviljakasvatust erinevate maksusoodustustega.“

Metsaoru ütles, et tegelikult asub Eesti köögiviljakasvatuseks ka klimaatiliselt väga ebasoodsas kohas. „Meil on lühike ning tihti olematu suvi ja palju pimedat aega. Samuti peame uusi kasvuhooneid ehitades arvestama võimalike külmade ning suure koguse lumega. Kütmisele kuluv summa moodustab enamiku püsikuludest, mis omakorda kajastub kahjuks ka müügihinnas,“ lausus ta.

Metsaoru tõdes, et töötajate leidmine muutub järjest keerulisemaks, kuna noori selline töö eriti ei huvita. „Praegu oleme hakkama saanud tublide kohalike töötajatega, kuid lähiaastatel oleme kindlasti sunnitud kasutama võõrtööjõudu,“ lausus ta.

Saavutatud kiire kasv on olnud eelnevate aastate suure töö ning investeeringute vili, arvas ta. „Oleme investeerinud uutesse tehnoloogiatesse ning kasvuhoonetesse, mis on andnud aasta-aastalt parema saagikuse väiksemate sisendressursside juures. Samuti on rõõm näha, et Eesti inimene hindab järjest enam värskust ning kodumaist toodangut,“ kiitis ta.

Alanud aastalt ootavad nad samuti toodangu kasvu, kuna nad on suurendanud kasvupinna ja investeerisid uude kastmissüsteemi.

Kehtna vallas salatit kasvatav Ahtima OÜ jõudis Eesti kiiresti kasvavate ettevõtete edetabelisse, kuid juhatuse liige Mihkel Rõuk arvab, et ettevõtte kasv oleks võinud olla oluliselt kiirem. “Alustasime alles mõni aasta tagasi ja on loomulik, et suhtarvude võrdluses on esimestel aastatel kiiret kasvu kergem näidata,” märkis ta. “Kuna Eesti majandusel on viimastel aastatel üsna hästi läinud, siis on kasvanud ka meie hulgiklientide ärimahud, mis omakorda võimaldab meil tootmismahtu kasvatada."

Muret valmistab Rõugule aga Eesti panganduses toimuv. Tema sõnul vähendab pankade lahkumine Eestist konkurentsi, mis paratamatult tähendab halvemaid finantseerimisvõimalusi Eesti ettevõtetele. “Kuigi raha hind Euroopas on rekordmadal ja Eesti ettevõtlusel läheb väga hästi, on ettevõtete finantseerimistingimused oluliselt halvemad kui mõni aasta tagasi. Kiire palgakasv ja arenguplaanide kallimad finantseerimiskulud makstakse kinni ettevõtete kasumi arvel, mis omakorda pärsib tulevikus oluliselt Eesti majanduse konkurentsivõimet,” kardab ta.

Märkimisväärne probleem on tema meelest ka tööjõuga ja teatud sektorid ilma võõrtööjõuta enam Eestis ei toimikski. “Õnneks ei ole Ahtima jaoks heade töötajate leidmine siiani probleemiks olnud,” lausus ta. “Asume peamistest tõmbekeskustest veidi eemal ning pakume töötajatele oma piirkonnas keskmisest paremaid töö- ja palgatingimusi.”

Ahtima kiire kasv jätkus tema sõnul ka 2019. aastal, kui käive kerkis kuni 20% ja ärikasum kasvas üle 50%. Nad on teinud investeeringuid tootmismahu suurendamiseks, millest loodavad ka 2020. aastaks vähemalt samas suurusjärgus käibe ja kasumi kasvu. Rõuk avaldas tänu heale meeskonnale ning Eesti tarbijatele, kes tervislikult toituvad ja tahavad rohelist salatit süüa.