Tartus toimus rahvusvaheline sordikaitse seminar

Seminari avakõnes rõhutas Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai seemne ja sordi olulisust põllumajandustootmises. “Selleks, et Eestis oleks jätkuvalt meie kliimatingimustesse sobivaid sorte, on välja töötatud sordiaretusprogramm aastateks 2020–2030, mis panustab Eesti põllumajandussektori konkurentsivõimelisuse tagamisele,” sõnas Kevvai.

Euroopa Seemneassotsiatsiooni esindaja Szonja Csörgo andis seminaril ülevaate sordikaitse vajalikkusest. „Oma tarbeks toodetud seemne eest saadav tasu makstakse sordiaretajatele uute innovaatiliste sortide aretuseks. Uued sordid annavad kõrgema saagikuse, on haigus- ja seisukindlamad ning sobivad muutuvatesse kliimatingimustesse,“ ütles Csörgo oma ettekandes.

Eesti Seemneliidu tegevjuht Karen Rätsep selgitas sordikaitse süsteemi ülesehitust. Eestis kehtib alates Euroopa Liitu astumisest paralleelselt kaks sordikaitse süsteemi – Eesti sordikaitse ja ühenduse sordikaitse. Rätsepa sõnul on 25% Eesti sortidest kaitstud riikliku ja 75% Euroopa sordikaitse õigusega.

Lisaks Eesti Seemneliidule ja Euroopa Seemneassotsiatsioonile jagasid sordikaitse teemal mõtteid veel Leedu, Soome, Rootsi ja Ühenduse Sordiameti esindajad. Samuti anti päeva jooksul ülevaade taimekasvatusest, oma tarbeks toodetud seemne kasutamise põhimõtetest ja sordiandmete kogumisest. Päeva lõpus kirjeldasid enda kogemusi Eesti põllumajandustootjad.

Seminar toimus esimest korda Balti- ja Põhjamaades ning korraldati Maaeluministeeriumi, Ühenduse Sordiameti ja Põllumajandusameti koostöös.