Eestis levib koerte katk

„Ametit on teavitatud juhtumitest Harjumaal, Tartumaal ja Raplamaal. Kuna varasematel aastatel pole koerte katku Eestis tuvastatud, siis teeb katku levik murelikuks,“ selgitas Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel.

„Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis ohustab ennekõike kutsikaid. Kokku on ametit teavitatud koerte katku juhtumitest kolme koera puhul detsembris. Käesoleva aasta jaanuaris on teave laekunud kahe rebase, veebruaris ühe rebase ning märtsis koera ja rebase diagnoosi kohta,“ kirjeldas Sammel.

Kuna varasematel aastatel pole koerte katku levikut Eestis täheldatud, siis on oluline, et inimesed vaktsineeriksid oma koerad koerte katku vastu. See on ainus teadaolev viis kaitsmaks lemmiklooma haiguse eest ning vältimaks haiguse levikut.

•vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk vastu;

•väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;

•kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;

•haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mida iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, kopsupõletik, nahalööve ja närvinähud. Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ohtu ei kujuta. Haigusele on eriti vastuvõtlikud nende loomaliikide kutsikad ja noorloomad, täiskasvanud haigestuvad harvemini. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka peale haiguse läbipõdemist. Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete, söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem. Koerte katku saab ennetada vaktsineerimisega.