Börs: toidunisu hinnad kukuvad kolinal

•Toidunisu hinnad langesid kuue kuu madalpunkti, sest finantsturgude langus tõmbas kaasa ka tooraineturud. Nädala lõpus toimus tänu euro odavnemisele mõningane taastumine.

•Strategie Grains tõstis ELi nisuekspordi prognoosi, sest Saksamaa ja Baltikumi eksport saavad olema oodatust suuremad. Samas vähendati Prantsusmaa ekspordiprognoosi.

•Rapsihinnad langesid järsult, sest biokütuste atraktiivsus on naftahindade kiire kukkumise tõttu vähenenud.

•Ka teised toorained, nii piim, kakao, suhkur kui ka kohv odavnesid. Euroopa kooritud piima pulbri hinnad langesid lausa 10 protsenti.

•Naftahinnad kukkusid 30 protsenti ja bensiin odavnes lausa 40 protsenti, sest Saudi Araabia ja Venemaa alustasid nafta hinnasõda.

Pariisi nisufutuurid langesid sellel nädalal viimase kuue kuu madalaima tasemeni, sest finantsturud kukuvad ning sellest pole puutumata ka tooraineturud. Tõsi, nädala lõpus toimus aga mõningane taastumine, sest euro odavnes, mis parandab regiooni konkurentsivõimet eksporditurgudel.

Maikuu toidunisu hind langes nädalaga kokku 2,1 protsenti, 177,75 euroni tonnist. Nädala keskel käis hind ka 174,25 euro juures, mis on madalaim tase alates septembrist. USA otsustas koroonaviiruse tõttu kehtestada Euroopale reisikeelu ning koroonaviiruse kiire levik põhjustas aktsiaturgudel viimase 30 aasta järseima languse, mis pani ka toormehinnad surve alla.

Samas hakkas kukkuma ka euro kurss, sest Euroopa Keskpank otsustas regiooni majandust stimuleerima hakata. “Euro aitab tehnilist pilti parandada,” ütles üks kaupleja Reutersile. “Nisu on tegelikult küllaltki heas positsioonis, sest hooaja lõpu varud pole väga suured ning eksport püsib tugev.”

Konsultatsioonifirma Strategie Grains tõstis neljapäeval Euroopa Liidu pehme nisu selle hooaja ekspordiprognoosi, põhjuseks Saksamaa ekspordi kasv. Lisaks sellele tõsteti Baltimaade ekspordiootusi, vahendab portaal SuccessfulFarming.

Euroopa Liidust väljapoole peaks eksport ulatuma 2019/20 hooajal 31,2 miljoni tonnini. Eelmise kuuga võrreldes tõsteti prognoosi 600 000 tonni võrra. Eelmisel hooajal ulatus eksport 20,9 miljoni tonnini.

“Prognoosi muudeti peamiselt Saksamaa oodatust suurema müügi tõttu. Samas vähendasime Prantsusmaa prognoose, sest riigi konkurentsivõime on Egiptuse ja Maroko turul vähenenud,” ütles Strategie Grainsi analüütik Laurent Crastre.

Saksamaa ekspordiprognoosi tõsteti 0,8 miljoni tonni võrra, 4,2 miljoni tonnini. Baltimaade eksporti tõsteti samuti, sest oodatakse, et müük Hiinasse ja Aafrika riikidesse kasvab.

Nädala alguses toimunud naftahindade ajalooline langus pani kiiresti kukkuma ka biokütuseks kasutatavate põllukultuuride hinnad.

Naftahinnad langesid see nädal ligi 30 protsenti. See muudab nafta teiste kütustega, seal hulgas biokütustega, võrreldes atraktiivsemaks, mille tõttu hakkas ka rapsiseemnete hind langema. Just rapsist toodetakse suur osa biokütustest.

Rapsiseemnete hind kukkus nädalaga kokku 5,5 protsenti, 357 euroni tonnist. Vahepeal jõudis hind ka 350,5 euroni tonnist, mis on viimase aasta madalaim tase.

Teistest Euroopa toormetest odavnes maisi juunikuu futuur 1,1 protsenti, 164,5 euroni tonnist. Kooritud piima pulbri hinnalangus aga kiirenes – maikuu futuur odavnes EEX börsil 10,2 protsenti, 2095 euroni tonnist.

Ka suhkru-, kohvi- ja kakaofutuurid odavnesid sellel nädalal tublisti. Globaalsed aktsiaturud jõudsid karuturule ning koroonaviiruse levik jõudis ka teiste tooraineteni.

Toorsuhkru hind langes Londonis 6,4 protsenti, 354 dollarini tonnist. Kakao hind kukkus 4,2 protsenti ning tonn maksab 2636 dollarit. Robusta kohvi langes 1249 dollarini tonnist.

Suhkruturgu mõjutas samuti nafta odavnemine. Brasiilia naftatootja Petrobras vähendas rafineerimistehastes kütusehindu 10 protsendi võrra, mis võib suurendada suhkrutootmist ja vähendada etanooli tootmist.

“Turud üritavad mingit tuge otsida. Volatiilsus kestab veel mõned päevad. Suhkru korrelatsioon on olnud energiahindadega väga tugev,” ütles Rabobanki analüütik Carlos Mera.

Naftahinnad hakkasid nädala alguses kiiresti kukkuma, sest Saudi Araabia ja Venemaa alustasid turul hinnasõda. Bensiini hind kukkus Euroopas enam kui 40 protsendi võrra.

Moskva teatas, et ei plaani naftakartelli OPECi täiendavate tootmiskärbetega liituda. Seejärel otsustasid kõik osapooled tootmiskärbetest üldse loobuda, mis viis nafta hinna vabalangusesse. Päeva lõpuks kukkusid naftahinnad ligi 25 protsenti, mis on suurim langus alates 1991. aastast.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 30,7 protsenti, 33,2 dollarini barrelist. WTI kaotas 28,5 protsenti, 31,5 dollarini barrelist. Rotterdami 95 bensiini hind langes 42,5 protsenti, 286 dollarini tonnist. Mõningase viiteajaga jõuab hinnalangus ka Eestisse. Tõenäoliselt on oodata vähemalt 10protsendilist kütuse jaehinna odavnemist.

Diislikütuse hind langes 20,1 protsenti, 346,5 dollarini tonnist. Kerge kütteõli hind langes 21 protsenti, 333,5 dollarini tonnist.