Ettevõtlusorganisatsioonid: Välistööjõul on põllumajanduses oluline roll

Valitsus peab kõiki COVID-19 pandeemiast tulenevaid ohutusmeeteid silmas pidades kohe avama ukse nendele välismaa töölistele, kelle asendamine kohalike inimestega pole võimalik.

Eesti elab üle olukorra, kui uued riided või jalanõud jäävad ostmata, kuid meil läheb väga raskeks, kui COVID-19 pandeemia oludes jäävad põllud harimata ja loomad hooldamata. Selline asjade käik võib mõjuda põllumajandussektorile hävitavalt.

Välismaa töölistel on Eesti toidutootmisel paraku üsna oluline roll. Peamiselt Ukrainast pärit inimesed teevad raskeid ja pingelisi hooajatöid meie põldudel ja farmides, milleks juba mõnda aega pole eestlastel soovi jätkunud. Nende asendamine loetud päevad enne hooajatööde algust kohaliku tööjõuga on ebarealistlik.

Paljud kriisi tõttu töö kaotanud eestlased saavad toetust nii töötukassast kui ka valitsuse kriisimeetmetest ning ennekõike ootavad nad kriisi möödumist ja varasemate tööandjate tegevuse jätkamist. On vähetõenäoline, et nad tõttaksid kevadel põllule. Soome andis enne piiride sulgemist eestlastest töölistele võimaluse üle lahe oma tööandjate juurde naasta. Me ei saa loota, et need eestlased tulevad tööle siinsesse põllumajandusse.

Politsei- ja Piirivalveamet peab viivitamatult hakkama taas menetlema viisade, viibimisaja pikendamise, elamislubade, elamisõiguste ja lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi. Uusi taotlusi võetakse küll vastu, kuid otsuseid nende suhtes ajutiselt ei tehta.

Aprillis algaval kevadtööde hooajal vajavad põlumajandusettevõtted ligi 2000 välismaa põllutöölist.

Kui varem rääkisime välismaa töölistest kui majanduskasvu tagatisest ja võimalusest tasakaalustada rahvastiku vananemist, siis nüüd käib jutt meie julgeolekust.

Politsei- ja Piirivalveamet jätkas 19.03. lühiajalise töötamise registreerimise taotluste vastuvõtmist ja menetlemist. Välismaalased, kes olid 17. märtsi seisuga, mil hakkasid kehtima eriolukorrast tulenevad piirangud, Eestis seaduslikult ja kelle töötamine on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud, saavad siin töötamist jätkata. Selle eelduseks on, et neil on Eestis olemas tööandja, kes seda soovib ja kes nende lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis uuesti registreerib.

Kuid lühiajalise töötamise saab registreerida ainult siis, kui maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täitunud. Maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul, neid tähtaegu pikendada ei saa. Seega ei saa välismaalase lühiajalist töötamist registreerida juhul, kui ta viibib Eestis küll seaduslikult, kuid tema lühiajalise töötamise maksimaalne lubatud aeg on täis. Need piirangud tulenevad otse seadusest. Lühiajalise töötamise registreerimistaotluse saab esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.