Börs: nisuhinnad tõusid pea kahe kuu tippu

• Nisuhinnad on viimase kahe nädala jooksul järsult kallinenud, sest ekspordinõudlus on hea ning Venemaa põllumajandusministeerium tegi ettepaneku ekspordi piiramiseks.

• Kakao ja suhkruhinnad on surve all, sest kardetakse, et nõudlus ei saa viiruse tõttu olema piisav. Suhkruturule prognoositakse 2020/21 hooajal ülejääki.

• Puuvilla hinnad on kolme nädala jooksul järsult kukkunud, sest turuosalised kardavad vähenenud nõudluse pärast. Viimase kuu hinnalangus ulatub pea 40 protsendini.

• Nafta jätkab kukkumist ning bensiin odavnes. Varud kerkivad ning kardetakse, et varsti pole üleliigset naftat võimalik kuhugile mahutada.

Euronexti nisufutuurid tõusid sellel nädalal tublisti, sest ekspordinõudlus püsib kõrge ning Venemaa soovib kehtestada nisu ekspordikvoodi, mis peaks siseriikliku pakkumise tagama, vahendab Reuters.

Pärast Venemaa kvoodiplaani avalikustamist tõusid hinnad peaaegu kahe kuu kõrgeima tasemeni. Kohest mõju sellel ei tohiks kauplejate sõnul aga olla ning hinnad hakkasid reede õhtuks taanduma.

Nädala kokkuvõttes kallines toidunisu maikuu futuur 2,6 protsenti, 195 euroni tonnist. Vahepeal kauples futuur ka 198 euro juures. Just sellel tasemel on ka palju tehnilist vastupanu.

Venemaa põllumajandusministeerium tegi ettepaneku, et aprillist juunini oleks teraviljade eksport piiratud 7 miljoni tonnini. Kardetakse, et see piirang võib eksporditurgudel tekitada puudust. Samas pole piirang väga suur ning märkimisväärset mõju see ei tohiks osutuda, sest numbrid vastavad juba praegu ootustele.

“Venemaa ja Ukraina teadaanded tekitasid palju ärevust, aga neid asju tuleb lugeda hoolikalt,” ütles üks futuuridega kaupleja. Ukraina majandusminister teatas, et nad jälgivad nisueksporti ja hinnad liiga kõrgele tõusevad, siis suurendatakse kohaliku turu pakkumist.

Suuresti on nisuhindadele hoogu andnud ka koroonaviirusega seotud paanika. Pagaritööstus ning teraviljatoodete valmistajad on viiruse tõttu oma varusid tunduvalt täiendanud, mis on ka hinnatõusule kaasa aidanud.

Teistest Euroopa toorainetest kallines rapsiseemnete hind 0,7 protsenti ning tonn maksab 355,25 eurot. Maisi juunikuu futuur tõusis 0,4 protsenti ning tonn maksab 167,75 eurot.

Piimahinnad on pärast järsku langust see nädal mõneti stabiliseerunud. Kooritud piima pulbri hind tõusis 1,5 protsenti, 1997 euroni tonnist. Märtsi keskpaigas kauples kooritud piimapulber 1900 euro juures.

Nii kakao kui ka suhkruhinnad püsisid nädala lõpus tugeva surve all, sest investorid kardavad koroonaviiruse mõju majandusele. Samas lõpetati nädal siiski plussis, sest valitsused ja keskpangad on välja tulnud massiivsete stimuleerimismeetmetega.

Suhkru hind tõusis Londoni börsil 1,5 protsenti, 351 dollarini tonnist. Kakao kallines nädalaga 0,2 protsenti, 2257 dollarini tonnist.

Tooraineturgude analüüsifirma Green Pool teatas, et nende hinnangul on 2020/21 hooajal suhkruturul ülejääk, sest nõudlus kahaneb ning nafta hinnasõja tõttu toodetakse Brasiilias suhkruroost vähem etanooli ning rohkem keskendutakse suhkrutootmisele.

Puuvilla hinnad langesid juba kolmandat nädalat järjest, põhjuseks jällegi koroonaviiruse mõjud, vahendas Reuters.

Puuvilla hind langes ainuüksi reedel 2,8 protsenti, 51,3 sendini naelast. Nädalaga odavnes puuvill kokku 3,4 protsenti.

“Hinnad jätkavad langust, sest finantsturud on ebastabiilsed ning viirus hakkab nõudlust märkimisväärselt mõjutama,” ütles puuvilla kokkuostja Barry Bean Reutersile. “Uudised India spot-turu ja sadamate sulgemisest on õli tulle lisanud.”

USA võttis reedel vastu ka 2,2 triljoni dollari suuruse majanduse päästepaketi, mis on Ühendriikide ajaloo suurim. “Pärast stimuleerimispaketi jõustumist läheb aega, et see tööle hakkaks. Hinnad on praegu surve all ning puuvilla külvipindala väheneb. Aga küsimus on, kui palju?” ütles konsultatsioonifirma Sid Love Consultingi juht Sid Love.

Olgugi, et USAs võeti vastu suur abipakett, langesid naftahinnad nädalaga tublisti. Koroonaviirus on jätkuvalt turgu mõjutamas ning kardetakse, et nõudlus kuivab kokku, vahendab Reuters.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 8 protsenti ning barrel maksab 24,93 dollarit. WTI odavnes nädalaga enam kui 3 protsenti.

“Meil on laskemoon turu toetamiseks otsa saanud,” ütles investeerimisfirma Mizuho energiafutuuride kauplemise juht Bob Yawger. “Valitsus kasutas sellel nädalal kogu laskemoona ära, järgmisel nädalal on turg jälle üksi.”

Füüsilise nafta kauplejad ütlesid Reutersile, et barrelihind võib langeda maiks veel 10 dollari võrra, sest varusid ei ole mingil hetkel enam kuhugile mahutada. Rahvusvaheline Energiaagentuur teatas, et koroonaviiruse tõttu võib naftanõudlus väheneda viiendiku võrra.

Rotterdami 95 bensiini hind langes kokku 7,4 protsenti ja tonn maksab 200 dollarit. Diislikütus odavnes 0,3 protsenti, 322 dollarini tonnist. Kerge kütteõli kaotas 1,1 protsenti ja tonn maksab 305 dollarit.