Advokaat annab nõu: Mida teha, kui ettevõtet kimbutavad makseraksused?

Praegune olukord seoses väljakuulutatud ülemaailmse pandeemiaga on kindlasti erakordne ning seetõttu püüame ettevõtjatele anda nõu, kuidas saaks vältida ettevõtte majandusraksustesse sattumist ning kui ikka nii juhtub, siis mida oleks mõistlik edasi teha.

Vabariigi Valitsus on välja töötanud mitmeid toetusmeetmeid raskustesse sattunud ettevõtete jaoks ning kindlasti on nendest paljudele abi ja kõik meetmed tuleks esmalt üle vaatada.Kui aga need ei aita?

Ettevõtte toimivana hoidmiseks on kindlasti oluline üle vaadata kulude ja tulud suhe, et oleks võimalik planeerida edasisi pikemaajalisi tegevusi. Kui raskused on juba väga suured ning pole ette näha, et olukord lähiajal muutuks, siis saab taotleda kohtu kaudu saneerimismenetluse algatamist.

Saneerimise eesmärgiks on leida lahedus ettevõtte majandusolukorra lahendamiseks. Saneerimises ajal saab ettevõtja kohtult ajutise kaitse võlausaldajate nõuete vastu. See periood ei ole mõeldud selleks, et vaadata kuidas läheb, vaid selleks, et ettevõtte juhtkond koostab saneerimiskava, mille peavad omakorda heaks kiitma võlausaldajad. Kohus määrab ettevõttele saneerimisnõustaja, kes on objektiivne n.ö kõrvalseisja, kes aitab koostada saneerimiskava ja suhtleb võlausaldajatega nõuete ümberkujundamise küsimustes, koostab arvamuse saneerimiskava kohta, jms. Kohus võib kinnitada ka äriühingu poolt soovitava kogemustega saneerimisnõustaja.

Mis asi on saneerimiskava? Saneerimiskava on kirjeldus, kuidas ettevõtte kavatseb taastada ettevõtte kasumliku tegutsemise ja kuidas, sh millises ulatuses ja aja jooksul, tasutakse võlausaldajate nõuded. On oluline mõista, et mõnikord on saneerimisega võlausaldajatel võimalik saada tagasi rohkem raha, kui pankrotimenetlusega. Kui võlausaldajad saneerimiskava ei kinnita siis tavapäraselt kuulutatakse välja ettevõtte pankrot ning algab pankrotimenetlus.

Pankrotimenetluses ei pruugi olla veel ettevõtte lõpp, vaid ka pankrotimenetluses on võimalik ka läbi ettevõtte tervendamise ettevõte n.ö päästa, kuid seda on esinenud väga vähestel juhtudel. Pankrotimenetluses on võimalik pakkuda võlausaldajatele kompromissi, mis on rohkem levinud variant. Selleks tuleks võlgnikul koostada kompromissettepanek ja esitada kinnitamiseks võlausaldajatele.

Saneerimine ja pankrotimenetlus on mõlemad maksejõuetusmenetlused. Pankrotimenetluses toimub sisuliselt ettevõtte likvideerimine (va. kompromissi puhul) ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele, kuid saneerimismenetlus on rohkem suunatud ettevõtte säilitamisele ja ettevõtja huvide kaitsmisele.

Riigikohus on ühes saneerimist puudutanud lahendis andnud mõista, et saneerimismenetluses võib põhimõtteliselt maksta võlausaldajatele välja ka väiksema summa, kui võlausaldaja saaks võimalikus pankrotimenetluses. Üldine statistika puudub, et kui palju ühes või kui palju teises menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldatakse, kuid hinnanguliselt võiks öelda, et saneerimises olevate ettevõtete puhul kaetakse 50-100% sissenõudjate nõudeid ning pankrotimenetluses hinnanguliselt kuni 40%.

Pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud püsiv maksejõuetus. Kehtib eeldus, et äriühing on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 3), see tähendab seda, et äriühingu netovara ei ole 6 kuu jooksul vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Kui äriühingu netovara ei ole vastanud 6 kuud seaduses sätestatud nõuetele, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega (PankrS § 1 lg 3 mõttes) ja pankrotiavaldust esitama kohustatud isikul on võimalik see eeldus ümber lükata, kui ta kohtule esitab positiivse tulevikuprognoosi, et objektiivselt on võimalik hinnata, et järgmise 12 kuu jooksul võlgniku tulevikustsenaarium paraneb.

Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS § 36).

Pankrotiavalduse esitamise kohustuse lasumine juriidilise isiku igal liikmel eraldi tuleneb ka PankrS § 13 lg-st 4, mille kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatus või seda asendava organi iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Kui juriidilise isiku üks juhatuse liikmetest on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitnud, laieneb nimetatud täitmine ka teistele juhatuste liikmetele, st. avaldust mitteesitanud juhatuse liikmed ei pea eraldi avaldust esitama.

Pankrotimenetluse algatamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus koos võlanimekirjaga (PankrS § 13) kohtusse. Avalduses tuleb esitada ka seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri, milles on ära toodud võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.

Siit nähtub, et võlgnik peab olema vähemalt ise veendunud, et ta ei tule enda kohustustega toime ning ei suuda oma majanduslikku olukorda ka mõistliku aja jooksul parandada ning teab täpselt, millised varad ja kohustused tal on.

Peale avalduse esitamist algatab kohus pankrotimenetluse ja määrab ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur koostab kirjaliku aruande, milles ta selgitab välja vara, kohustused, kontrollib, kas pankrotivara katab pankrotimenetluse kulud, teeb kindlaks täitemenetlused, maksejõuetuse põhjuse, jms. Juhul, kui ajutise halduri analüüsi käigus siiski selgib, et ettevõtte vahenditest ei piisa pankrotimenetluse läbi viimiseks, siis pankrot raugeb, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti kohtu määratud summat edaspidiste menetluskulude katteks.

- 15-30 päeva peale pankroti väljakuulutamist toimub esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub, kus kinnitatakse võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud pankrotihaldur ja valitakse võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond;

- 2 kuu jooksul peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet tuleb võlausaldajatel esitada oma tõendatud nõue pankrotihaldurile;

- 3-5 kuud peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet toimub nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadatakse läbi nõudeavaldused nende esitamise järjekorras. Vastuväited saavad esitada kõik võlausaldajad ning pankrotihaldur koostab kaitstud nõuete nimekirja;.

- 1 kuu jooksul, peale nõuete kaitsmise koosolekut, saavad tunnustamata nõuetega võlausaldajad esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse;

- 60 päeva – (2 kuud) peale nõuete kaitsmise koosolekt, kui nõuete vaidlused on läbi, koostab pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille alusel pankrotihaldur teeb väljamakseid pankrotivarast.

- Pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande kooostamisega pankrotihalduri poolt.

Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.

Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuleks ka silmas pidada, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist haldur nõuab, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotihaldur saa tagasivõitmise hagisid esitada kuni 3 aastat alates pankrotimenetluse algusest.

Ühe võlausaldaja teisele eelistamise esmaseks eelduseks see, et ühele võlausaldajale tasutakse võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on sissenõutavaks muutnud ja varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla rahuldatud võlanõue, võlga ei tasuta. Selleks, et otsustada, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse ks tegevuse jätkamise seisukohalt. Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks.

Kui juhatus on seaduslikult käitunud ning pole eelistanud ühtesid sissenõutavaks muutunud nõudega võlausaldajaid põhjendamatult teistele, siis võib halval ajal esitada rahuliku südamega pankrotiavalduse ning parematel aegadel alustada uut tasuvamat äri. Vajadusel peaks kindlasti eelnevalt küsima nõu spetsialistidelt.

Terje Eipre, pankrotihaldur / vandeadvokaat / kutsekogu esimees