Covid-19 mõju põllumajandussektorile on sügav

Oluline on säilitada toimiv ühisturg, sealhulgas tööjõu, sisendite (sööt, seemned, taimekaitsevahendid, väetised, farmaatsiatooted, varuosad jne) kättesaadavus ja väljund (põllumajandustoodete kättesaadavus ELis ja rahvusvaheliselt).

Kui kehtestatud piirangud rahvatervise seisukohalt end õigustavad, on kaubanduse taastamine kindlasti palju odavam kui kallimate ja vähem suunatud ELi turukorraldusmeetmete kehtestamine. Seetõttu kutsume ELi institutsioone ja liikmesriike üles tagama ühisturu toimimine.

Kõikjal EL põllumajandussektoris on esinenud suuri tööhõiveprobleeme, mis lähinädalatel süvenevad. Tööjõupuudus tuleneb inimeste liikumise piirangutest, riigipiiride sulgemisest ja kooskõlastamata riiklike meetmete kaudsetest tagajärgedest. ELi põllumajandusettevõtted sõltuvad üha enam hooajatöölistest, kes pakuvad põllumajandustegevuse tippaegadel väärtuslikku abi. Kutsume üles hoidma hooajatöötajate liikumist avatuna piirkondade ja liikmesriikide vahel, järgides samal ajal vajalikke tervisenõudeid.

Lisaks on ülioluline lubada veoautojuhtidel vedada põllumajandussaadusi ja toiduaineid EL liikmesriikide vahel nn roheliste koridoride kaudu, mida võib sisuliselt nimetada eluliinideks Rekajuhtide tervisliku seisundi välja selgitamiseks tuleks edastada selged ELi soovitused, mis tagaksid kiire ja takistusteta kaubaveo.

Kutsume komisjoni tungivalt üles andma erakorralist finantsabi põllumajanduse ja põllumajandusturismi sektoritele väljaspool põllumajanduseelarvet. Samuti nõuame komisjonilt suuremat paindlikkust põllumajandust käsitlevate õigusaktide rakendamisel liikmesriikides, et anda tootjatele rohkem aega väljakutsete, näiteks keskkonnanõuete täitmiseks.

Ametivõimud võiksid kavandada konkreetsed ja sobivad käitumisjuhised ning meetmed juhuks, kui farmitöötaja või toidukäitleja koroonatest osutub positiivseks. See on vajalik põllumajandus- või toidutöötlemisettevõtte tegevuse käigus hoidmiseks ning tarneahela toimimise säilitamiseks viiruspuhangu tingimustes.

Aiandus-, lille- ja istikute sektorit on kriis rängalt tabanud. Selles sektoris tuleb suurem osa aastakäibest (50–70%) kevadel. Praegune müük jääb keskmisest alla vähemalt 60–70%, tootmiskulud ei ole kaetud ja tulevaste tootmistsüklite kavandamine on ootel. Investeeringud 2021. aasta tootmisesse on likviidsuse puudumise tõttu ohustatud. Kuna sektoril puuduvad konkreetsed ühise turukorralduse meetmed kriisiohjamiseks, tuleks leida alternatiivsed toetusmeetmed, sealhulgas müügiedendusmeetmed.

Pärast esialgset nõudluse tippu on turg nõrgenenud ja hinnad langevad. HoReCa sektori sulgemine on tekitanud nende varustamisele spetsialiseerunud ettevõtetes kriitilise olukorra. Mõnes alasektoris on hooajatööjõule juurdepääs peamiselt otsuste tegemise taga. Tootjaorganisatsioonid kaaluvad rakenduskavade läbivaatamist kriisiohjamismeetmete käivitamiseks.

Ehkki piimaturg on püsinud suhteliselt rahulik, on potentsiaalsetest häiretest juba mitmeid märke. Euroopa Piimaliidu (EDA) hinnangul on tarbija nõudlus joogipiima ja piimatoodete osas püsinud tugev, kuid peatselt hakkavad tootmist takistama pakendite ja lisandite puudujääk. Kõik EL piirkonnad on rohkem või vähem suletud, suurenevad piimatarned tootjatelt ja pakendite ja tööjõu kättesaadavuse vähenemine sunnivad piimatööstusi rohkem tootma tooteid, mis nõuavad vähemat tööjõudu ning pakendeid (nt pulbrit) ning vähendama tarbijatooteid. Piimandussektori tegevuskindluse jätkumiseks tuleks aktiveerida lõssipulbri, või ja juustu eraladustamine EL määruse 1308/2013 kohaselt ning kaaluda erakorralisi meetmeid piimandussektorile, mis osutuvad vajalikuks, kui koroonaviiruse puhang katkestab mõnes piirkonnas piima kogumise ja/või töötlemise.

Tarbimine kodust väljaspool on dramaatiliselt vähenenud toitlustusteenuste ja -asutuste sulgemise tõttu. Nõudlus supermarketite töödeldud toodete järele on suur. Tähelepanu keskmes on pigem hakkliha ja eesveerand, mitte suurema väärtusega lõigud või hooajalised tooted, näiteks lambaliha. Hispaanias ja Portugalis nõudlus põrsaste järele peaaegu kadunud. Kõik need muudatused mõjutavad märkimisväärselt sektori majanduslikku tulu. Jaemüük ja lihunikud on saavutanud teatava turuosa. Suure väärtusega lõikude, eriti veiseliha import ELi tuleb üle vaadata.

Ehkki peaksime säilitama oma sise- ja väliskaubandusvooge, tuleks tariifikvootide haldamisel arvestada mõnede suuremate muudatustega ELi tarbimises, näiteks üle vaadata kõrge väärtusega loomalihalõigete impordikvoodid.

Elusloomade veol peab loomade heaolu nõuete tõttu olema kiire piirikontroll. Nõuame, et mitte-mäletsejaliste töödeldud loomsed valgud tuleks tootmiskulude vähendamiseks uuesti kasutusele. Toetame ka täielikult kõiki meetmeid SAK-i leviku piiramiseks mõnes ELi osas.

Loomade tervise osas ei saa me teha kompromisse. Sel põhjusel on hädavajalik, et kõik liikmesriigid rakendaksid komisjoni uusi suuniseid (23. märtsist 2020) ja tunnistavad esmatähtsaks kõik veterinaarravimid (st vaktsiinid, ravimid, genoomika, diagnostika, andurid ja loomakasvatuse jaoks vajalikud tööriistad) ning aretusmaterjalid ja nendega seotud teenused.

Söödasektorit on takistanud suurenevad raskused ekspordikonteinerite ja laevade leidmisel. See kehtib ka Hiinas toodetud sööda koostisosade, näiteks mikrotoitainete puhul. Tõenäoliselt oleme peatselt silmitsi nende loomade toitumise ja tervise jaoks nii oluliste toodete puudusega.

Õigustatud on mure veoautojuhtide tervise pärast. Toiduaineid ja söödatooraineid vedavad sõidukijuhid vajavad kaitsevahendeid ning vajalikke abinõusid, mis tagavad neile asjakohaste dokumentide esitamise, mis takistavad piirikontrollidel ja kohalikul politseil keelemast kauba vedamist sihtkohta. ELi piiripunktides riskivad juhid karantiini ja takerdumisega pikkadesse järjekordadesse, mis tähendab, et need võivad hõlpsalt ületada maksimaalset sõiduaega. Sööda ja sööda koostisosade puhul tuleb piiripunktides kohaldada kiiret menetlust.

Tarbimisnõudluse suurenemine nisutoodete (jahu, leib, pasta) järele mõjutab töötlevat tööstust, nt. veskid, ja nende toorainevajadust. Prantsusmaal on raskusi veskite või tööstuste varustamisel; töötlejad soovivad tarneid võimalikult kiiresti, kuid tööjõupuuduse tõttu on logistika ebapiisav optimaalse kaubavoo tagamiseks. Poolas otsustasid märtsi lõpul mõned ostjad peatada teravilja kokkuostu põllumajandustootjatelt ja mitte lasta laboratoorseid analüüse teha väliste üksuste poolt. Prantsusmaal ja Poolas on ka suurenenud nõudlus sööda ja seega söödatoorainete järele. Jahu nõudluse suurenemine ei mõjuta siiski teravilja kättesaadavust sööda tootmiseks.

Ene Kärner, Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis