Eestist farmitööliste leidmine on muutunud üha keerulisemaks. Meie inimeste töötahtega on midagi juhtunud ja päris kindlasti ei ole sellel mingit seost nende palgatahtega, selle osas on areng küll väga kiire, kirjutab ERRi uudisteportaalis Indrek Klammer.
- Indrek Klammer: kui valitsus vajab kriisieksperte, rääkigu põllumeestega Foto: Andras Kralla/Äripäev
Kunagi tuli üks loomakasvatuse haridusega ministeeriumitöötaja minu farmi juhatajaks, sest ta tahtis hakata päris maainimeseks ja teha päris maatööd. Mis te arvate, kaua ta vastu pidas? Kaks nädalat. Siis läks ta linna tagasi ja töötas ministeeriumis edasi.
Suuresti on aia taha läinud ka vahepeal moes olnud maale elama kolimise suurkampaaniad, sest elu on näidanud, et maalt linna on palju lihtsam kolida kui linnast maale. Kevadel ja suvel on maal tore elada, aga siis tuleb sügis ja talv…
Kui põllumajandus-kaubanduskoda kutsus valitsust üles pikendama erakorraliselt siinsetes farmides töötavate ukrainlaste töölube, said ametiühingud vastukaaluks hakkama naljaka üleskutsega, kutsudes töötuks jäänuid maale appi kevadtöid tegema.
Kui see ei oleks naljakas, oleks see kurb, sest ametiühingud püüavad lihtsalt kasutada praegust kriisi võõrtööliste küsimuse "lahendamiseks", teades ise väga hästi, et tegu on sisutühja deklaratsiooniga.
Ukrainlastel on nimelt säilinud omadus, mida ma nimetan töötahteks. Eestist farmitööliste leidmine on samal ajal muutunud üha keerulisemaks. Meie inimeste töötahtega on midagi juhtunud ja päris kindlasti ei ole sellel mingit seost nende palgatahtega – viimase osas on areng küll väga kiire.
Elame keset enneolematut kriisi, millega kaasneb taasiseseisvunud Eesti kolmas majanduskrahh – esimene neist kestis aastatel 1998-2000 ja oli seotud Vene turu äralangemisega, ka siis sai põllumajandus valusalt pihta. Teine algas 2008. aasta lõpus ja vältas laias laastus samuti kaks aastat.
Võllanalja tehes võiks öelda, et uus kriis pidanuks juba ammu algama, kuid nüüd siis taastub "normaalne" majandustsükkel ja teeme oma kriisi läbi küll hilinenult, aga loodetavasti selle võrra kiiremini.
Loe täismahus arvamuslugu
ERRi uudisteportaalist.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?