2019 oli ELi toiduekspordi rekordaasta
2019 oli EL põllumajanduskaubanduse rekordaasta. EL põllumajandussaaduste ja toiduainete ekspordiväärtus oli 2019. aastal kokku 151,2 miljardit eurot (tõustes 2018. aasta detsembrist alates 10%), samas kui import moodustas 119,3 miljardit eurot (kasv 2,5% võrreldes 2018. aastaga), tuues kaubanduse koguväärtuse 270,5 miljardi euroni. Kaubanduse ülejääk kasvas 2018. aastast alates 10,9 miljardi euro võrra (kasv 52%), jõudes kõigi aegade kõrgeimale tasemele - 31,9 miljardit eurot.
EL-i põllumajandussaaduste ja toidu peamised sihtkohad olid 2019. aastal USA (24,3 miljardi euro väärtuses), Hiina (15,3 miljardit eurot), Šveits (8,5 miljardit eurot), Jaapan (7,6 miljardit eurot) ja Venemaa (7,2 miljardit eurot). Nendesse viide riiki kokku viidi üle 40% ELi põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordist.
Peamised ekspordimaad USA, Hiina, Šveits
EL-i põllumajandussaaduste ja toidu peamised sihtkohad olid 2019. aastal USA (24,3 miljardi euro väärtuses), Hiina (15,3 miljardit eurot), Šveits (8,5 miljardit eurot), Jaapan (7,6 miljardit eurot) ja Venemaa (7,2 miljardit eurot). Neisse viide riiki viidi kokku üle 40% ELi põllumajandussaaduste ja toidu ekspordist.
2019. aastal laiendas EL oma põllumajanduslike toiduainete turgu Hiinas (ekspordi väärtus kasvas 4,2 miljardit eurot), USAs (kasv 2,07 miljardit eurot) ja Jaapanis (+ 1,01 miljardit eurot). Eksport aga langes Hongkongi (langus 400 miljonit eurot), Liibüasse (langus 170 miljonit eurot) ja Alžeeriasse (alla 120 milj. euro).
Suurim import USA-st, Ukrainast, Brasiiliast, Hiinast ja Argentiinast
Viis riiki moodustasid 2019. aastal 35% ELi põllumajandustoodete ja toiduainete impordist: USA (11,8 miljardi euro väärtuses), Brasiilia (11,6 miljardit eurot), Ukraina (7,4 miljardit eurot), Hiina (6,1 miljardit eurot) ja Argentiina (5 miljardit eurot). Võrreldes 2018. aastaga kasvas impordi väärtus Ukrainast (1,76 miljardi euro võrra), Kanadast (451 miljonit eurot), Hiinast (418 milj. eurot), Peruust (334 milj. eurot) ja Serbiast (279 miljonit eurot). Impordi väärtus langes USA-st (langus 290 miljonit eurot), Indoneesist (290 miljonit eurot), Brasiiliast (288 miljonit eurot), Austraaliast (286 miljonit eurot) ja Uus-Meremaalt (190 miljonit eurot).
2019. aastal tõusid mitmete toodete, eriti sealiha (kasv 2,36 miljardit eurot), nisu (1,75 miljardit eurot) ning kangete alkohoolsete jookide ja likööride (kasv 1,13 miljardit eurot) ekspordiväärtused. Kõige rohkem langes ekspordiväärtus suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud suhkru (523 milj. euro võrra), oliiviõli (langus 125 miljoni euro võrra) ja toornahkade (langus 114 miljoni euro võrra) osas.
Mitme toote impordiväärtus tõusis 2019. aasta jooksul. Enim suurenes troopiliste puuviljade (kasv 752 milj.eurot), õliseemnete (va sojaoad) (747 miljoni euro võrra) ja taimeõlide kasv (va palmi- ja oliiviõli, kuni 660 milj. eurot). Seevastu langesid palmi- ja palmituumaõli (-612 milj. eurot), tsitrusviljade (-282 miljonit eurot) ja oliiviõli (-215 miljonit eurot) impordiväärtus.
Loe lähemalt siit: ELi põllumajandustoodete ja toiduainete kaubanduse 2019. a. aruanne
Ene Kärner, Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis
Seotud lood
Põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte Scandagra Eesti soovib kõiki kliente ning koostööpartnereid lõppeva aasta puhul tehtu eest tänada ning kutsub huvilisi informatiivsetele talveseminaridele.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Üritused
Hetkel kuum
Hartman: regionaalsed esindajad võiksid olla eraettevõtluse kogemusega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele