Maaparandushoiukava on hea tööriist maakasutajale

Maaeluminister allkirjastas 3. aprillil määruse „Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava koostamise kord“. Hoiukava koostatakse maaeluministri määrusega kehtestatud nõuete ja korra kohaselt. Hoiutöö korraldamise vajadusest ning põhilistest hoiukava muudatustest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Hannes Puu.

Eesti asub piirkonnas, kus sademeid on rohkem, kui vett aurustub, mistõttu on meie mullastik valdavalt liigniiske. Liigniiskes, aga samuti ka kuivas mullas kasvavate taimede fotosüntees on pärsitud, seetõttu on nendes muldades süsiniku sidumisvõime oluliselt väiksem.

Eestis sõltub üle poole põllumajandusmaa sihipärane kasutamine maaparandussüsteemide toimimisest. Riik on seadnud sihiks, et aastaks 2030 oleks kasutuses vähemalt 1 miljon hektarit põllumajandusmaad. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui maaparandussüsteeme ei hooldata, sest umbes 60% põllumajandusmaast on kuivendatud.

Kliimastsenaariumite kohaselt muutub Eesti kliima tulevikus veelgi niiskemaks. Seetõttu saab järjest olulisemaks maaparandussüsteemide toimimisvõime. Maaparandussüsteemid on vananenud ja tihtipeale ei vasta enam kliimamuutuste tõttu tekkinud uuele hüdroloogilisele olukorrale. Enamik neist on rajatud nõukogude võimu perioodil suurmajandite maakasutust silmas pidades, seetõttu on need suured, hõlmates paljude tänaste maaomanike maid. Kui eesvooludes ja kraavides voolab vesi kõigile nähtavana, siis drenaaži kui maa-aluse süsteemi toimimine on avalikkusele tavaliselt hoomamatu. Seetõttu võib tänastel maakasutajatel puududa täpsem teave maaparandussüsteemi rajatiste paiknemisest ja arusaamine süsteemi mõjust maakasutusele ja keskkonnale.

Muudatustest maaparandushoiukavas

Võrreldes 2018. aasta lõpuni kehtinud hoiukavadega ei pea praegu hoiukava koostamisel järgima vorminõudeid, vaid oluline on hoiukava sisu.

Hoiukavas esitatavad kirjeldused ja üldandmed on vesikonnakesksed. Loobutud on detailsetest andmetest, mis kaotavad kiiresti oma aktuaalsuse ja ajakohasuse, nagu näiteks osad tööliigid ja -mahud ning rahasummad. Selleks, et paremini tagada riigi korrashoitavate ühiseesvoolude (riigieesvoolude) nõuetekohane toimimine, kavandatakse hoiutööd, sh keskkonnameetmed, riigieesvoolude seisundist lähtuvalt, jaotades need järgmiselt:

- seisundi parandamist vajav riigieesvool;

- hea seisundi hoidmiseks korrapärast hoiutöö tegemist vajav riigieesvool;

- püsivalt rahuldavas seisundis riigieesvool, mis tõenäoliselt ei vaja lähitulevikus seisundi hoidmiseks erilist hoiutööd ega investeeringut.

Sellise uue lähenemisega saab hoiutöid paremini planeerida, tagades maaparandushoiu nõuete täitmise ennekõike seal, kus selle vajadus on kõige suurem.

Maaparandushoiukava koostamisel arvestatakse ka muude valdkonna eesmärkidega, sealhulgas vee- ja looduskaitsega. Näiteks määratakse maaparandushoiukavas hajukoormuse levikust mõjutatud üle 10 km2 valgalaga eesvoolude lõigud ja nendesse hajukoormuse koondatud sissevoolud. Tänu sellele teabele saab paremini kavandada vajalikke abinõusid keskkonna kaitseks. See tähendab, et kui hakatakse maaparandussüsteemi rekonstrueerima, siis on juba eelnevalt teada, kus on vaja võtta meemeid keskkonna kaitseks, et nende mõju oleks eesmärgipärane ja töö tulemusena väheneks hajukoormus veekogule. Samuti näidatakse hoiukavas maaparandussüsteemil asuvad või sellega piirnevatel aladel kaitstavad loodusobjektid.

Koostatavast maaparandushoiukavast leiab ka soovitusi maaparandushoiu tegemise kohta, ehk seal käsitletakse maaparandushoiutöö hea tava. Hoiukavas antakse ka soovitused maaparandussüsteemi maa-alal paiknevate maade kasutamiseks. Näiteks kuivendatud turbamaal peab maakasutus olema kooskõlas kliimaeesmärkidega. Seda maad tuleb kasutada rohumaana, et võimalik kasvuhoonegaaside heide oleks minimaalne.

Maaparandushoiukava on hea tööriist maakasutajale maaparandushoiu kavandamisel, sest kogu vajalikku teabe saab kätte ühest dokumendist.

Asjakohane maaparandushoid tagab toimivate maaparandussüsteemide kaudu liigvee ärajuhtimise kuivendatud põllu- ja metsamaalt – see on garantii maaomanikele selle maa sihipäraseks kasutamiseks ja kohanemiseks kliimamuutustega.

Hannes Puu, Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist

Allikas: Maablogi