Eestis avanes võimalus sertifitseerida biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi tootmist

„Ringmajanduse kontekstis me ei räägi jäätmetest, vaid toorainest – tootmisprotsessis tekkivate jäätmete taaskasutamine või ringlusse võtmine on kõige ideaalsem ressursikasutus. Biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki on võimalik kasutada näiteks põldude väetamiseks, haljastuses, karjääride täitmisel jmt,“ selgitas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlak. „Selle protsessile annab kvaliteedikindluse just sertifitseerimine, tagades ning andes tarbijale kindluse, et toode on kvaliteetne ning ohutu.“

Jäätmetest kvaliteetsete ja sertifitseeritud toodete valmistamine läheb igati kokku ringmajanduse kontseptsiooniga, aga paraku on teemast vähe räägitud. Biolagunevaid jäätmeid on võimalik käidelda peamiselt kahte moodi. Esiteks aeroobselt – sellisel juhul muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks, protsessi lõpp-produktiks on kompost. Ning teiseks anaeroobselt, kus metaankäärimise lõppsaadused on kütusena kasutatav biogaas ja väetusväärtusega kääritusjääk.

Kääritusjäägi sertifitseerimiseks on avaldanud soovi 2 ettevõtet ja sertifitseerimisprotsess on neis käimas. „Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis esimese sertifikaadi väljaandmist võib loota selle aasta juunis,“ lisas Allan Pohlak.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu juhatuse esimehe Kalle Kikase sõnul otsitakse läbi tööstussümbioosi uusi lahendusi – sealhulgas taaskasutuse ja jäätmete ressursina kasutuselevõtu kaudu, ringmajanduse edendamiseks kogu maailmas. „Ka Euroopa Komisjon võttis just vastu ringmajanduse tegevuskava, mida ka Eesti riigil ja ettevõtetel tuleb hakata kiirelt järgima,“ lisas Kikas.

„Eesti riigil on põhjust olla uhke, et ettevõtete algatusel on biolagunevate jäätmetega meil nii kaugele jõutud ja ollakse eeskujuks ka teistele Euroopa riikidele jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimissüsteemide rajamisel,“ sõnas SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse nõukogu liige ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. „Näiteks oleme selles protsessis olnud eeskujuks Soome Bioringluse ja Biogaasi Assotsiatsioonile, kes jõudis meie eeskujul jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimiseni selle aasta märtsis.“

Margit Rüütelmanni sõnul on Eestis väga häid näiteid juba praegu ringmajanduspõhimõtete järgi toimetavatest ettevõtetest. Riik on kehtestanud nõuded näiteks reoveesettest toote valmistamiseks. „Nende nõuete kohaselt tegutsedes on võimalik toota ka reoveesettest kvaliteetseid ja sertifitseeritud tooteid müügiks. Meil on valmidus sertifitseerida reoveesette komposti olemas, paraku vee-ettevõtted ei ole sertifitseerima tulnud, aga nad on väga oodatud sertifitseerimisprotsessi läbima,“ lisas Margit Rüütelmann.

Biolagunevatest jäätmetest valmistatud sertifitseeritud komposti toodavad täna Väätsa Prügila AS Kesk-Eestis, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS Jõelähtmes, Tallinna Jäätmekeskus Pärnamäe jäätmejaamas ja Eesti Keskkonnateenused AS Aardlapalus Tartus.

- biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti (alates 17.02.2016);

- reoveesette komposti (alates 09.10.2017);

- reoveesettest ja biolagunevatest jäätmetest valmistatud kompost (alates 09.10.2017) ja nüüdsest biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki (alates 27.02.2020).

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus eesmärk on olla sõltumatu sertifitseerimisasutus, mis viib läbi kompostimise kontrolli, komposti ohutuse ja kvaliteedi hindamist ja väljastab vastavushindamise sertifikaate komposti tootjatele. Lisaks on sertifitseerimiskeskuse eesmärk olla sõltumatu sertifitseerimisasutus ka muudest taaskasutatavatest materjalidest toodete vastavushindamise läbiviimisel. Sertifitseerimiskeskus alustas tegevust veebruaris 2016, väljastades esimese sertifikaadi 16. märtsil 2016.