Parim lihaveisekasvataja Andres Vaan: mulle meeldib luua käegakatsutavat väärtust

Lihaveisekasvatus Topi talus sai alguse 2001. aastal Andrese isa Aldo algatusel. „Kooli kõrvalt olin pidevalt asjaga kursis, kuid pärast ülikooli lõpetamist olen 2010. aastast täiskohaga talus tööl olnud,” ütleb viis aastat Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppinud Vaan. Lisaks lihaveisekasvatusele kasvatatakse talus ka erinevaid teraviljakultuure ning peetakse hobi korras hobuseid.

Alates 2005. aastast tegeletakse lisaks tavatootmisega ka mahetootmisega. „Meie talu asub suhteliselt väheviljakatel aladel, kus intensiivne teravilja tootmine ei ole efektiivne. Nende alade hooldamine ja rohusööda väärindamine läbi lihaveisekasvatuse tundus olevat õige tee. Enda töö juures meeldib mulle see, et saan „käega katsutavat” luua,” räägib Vaan.

Tootmisprotsess lihaveisekasvatuses on tema sõnul küll pikk, kuid väga huvitav. „Aretustööga saab parandada enda karja kvaliteeti ja pakkuda paremaid tõuloomi ka teistele kasvatajatele. Oleme aastatega suurendanud maafondi ning investeerinud märkimisväärselt tänapäevasesse põllumajandustehnikasse ja tehnoloogiatesse. Üheks tähtsamaks otsuseks lihaveisekasvatuses on olnud see, et oleme investeerinud palju tõuaretusse. Meie karja tõumaterjal pärineb Euroopa parematest lihaveisekasvatuse maadest: Prantsusmaalt, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Soomest. Investeeringud tõuaretusse on pannud tugeva aluse heale lihaveise karjale.”

Andres Vaan peab väga oluliseks Topi väikest, kuid töökat meeskonda. „Väikese meeskonna juures pean väärtuslikuks operatiivsust, paindlikkust ja suurt pühendumust. Kindlasti on tugevuseks ka see, et oleme investeerinud keskkonnatingimustele vastavatele tootmishoonetesse. Ma ei arva, et erineme palju teistest lihaveisekasvatajatest, võib-olla ehk seeläbi, et oleme osalenud viimastel aastatel rohkelt messidel ja konkurssidel ning alustanud uuenduslike meetoditega aretustöös,” rääkis Vaan.

Oma äripõhimõtetest rääkides toob ta välja moto, mis on lihtne teoorias, kuid keerulisem praktikas: edu tagab õigel ajal tehtud õiged otsused. „Tuleb anda endast parim ja arvestada teiste inimestega,” lisab ta.

Võimalusel on Topi Mõis valmis laienema, kuid täna on pigem eesmärgiks efektiivsuse tõus. Hetkel on loomi üle 300, millest põhikarjas on 150 amme. Praegusel hetkel on Vaani sõnul väga keeruline planeerida loomade arvukuse tõusu, kuna tootmisväljundite madalad hinnad seavad selle piiri.

Lisaks teeb üldine majanduslik olukord maailmas ettevaatlikuks. „Eestis on lihaveiseid hetkel ca 80 000. Mõni aastat tagasi arvati, et peagi on Eestis üle 100 000 lihaveise, kuid lähiaastail seda arvatavasti ei juhtu.

Hetkel on sektoris keerulised ajad, lihahinnad on väga madalad ning mitmed ettevõtted lõpetavad. Lihaveisekasvatus Eestis on teinud viimase 15 aastaga väga suure arengu, loomade arvukus kasvanud pea nullist 80 000-ni. Arvan, et edasi hakatakse parandama karja kvaliteeti, parandatakse söötmist, pidamistingimusi, et seeläbi efektiivsemalt toota kvaliteetset liha,” prognoosis tänavune parim lihaveisekasvataja.

Lõpetuseks soovib ta tänada oma isa Aldot, kes pani aluse nende talu lihaveisekasvatusele, ning pere, töötajaid, sõpru ja kõiki, kes on andnud panuse ühe põlise Eestimaa talu ja maaelu säilimisse.

Aunimetus PARIM LIHAVEISEKARJAKASVATAJA antakse välja inimesele, kes aasta jooksul on häid tulemusi saavutanud lihaveisekarja kasvatamisel. Võitja väljaselgitamisel arvestatakse:

1) karja suurust (minimaalselt 10 ammlehma);

2) söötmis- ja pidamistingimuste nõuetele vastavust;

3) puhtatõulise pulli olemasolu loomade paaritamisel (nii puhtatõulised, kui ristandkarjad) või kunstliku seemenduse kasutamist;

4) tõuloomade müüki teistesse lihaveisekarjadesse;

5) et kari oleks jõudluskontrollialune olnud vähemalt 5 aastat;

6) keskkonna- ja loodussõbralikkust karja kasvatamisel;

7) talu/ettevõtte arengut ja innovaatilisust;

8) jätkusuutlikkust;

9) näitustel ja konkurssidel osalemist ja seeläbi veisekasvatuse propageerimist.