Toomas Rüütel: Farmi ei valita söödarobotit ei värvi, ei tootja ega seadme ostuhinna järgi

Linery OÜ tegevjuht Toomas Rüütel oli nõus natuke piimafarmi söödamajandust selgitama, sest nende firmal on pikaajaline kogemus Lely farmilahenduste pakkumisel nii Eestis kui mujal maailmas.

Piimafarmide puhul on Eestis mindud mitme erineva lahenduse peale, kõige algelisem neist on see, kus farmitööline ise, oma parema teadmise juures, loomadele sööda ette lükkab ja kõhutunde järgi ratsiooni paika paneb. Veel vuravad meie farmides ringi miksersöötjad ja ka päris iseseisvalt toimivad automaatsöötjad. „Kindel on see, et söötmisautomaatika on väga hea vahend farmis kulude kokkuhoiuks, oluline on teada süsteemi võimalusi ja osata neid ära kasutada,“ ütles Rüütel.

Eelarvamuse, et söötmise automatiseerimine on hirmus kallis, lükkas Rüütel kohe ümber. „Sööstmissüsteem ei ole auto või traktor, see koosneb mitmest lahendusest: iseliikuv mikser, söödaköök, punkrid, söödahaarats ja –jagaja, arvutiprogrammid söödaratsiooni sisestamiseks ja aruandluseks jne. Tehnoloogia keerukuse pärast on liikuv robot siiski süsteemi kõige kallim osa. Aga vaadata tuleks hoopis pikemat perspektiivi ja mitte vaid masina ostuhinda, vaid kogu lahenduse puhul tehtud kulutusi ja võrrelda neid säästmisvõimalustega, et aru saada tasuvuspunkt,“ selgitas Rüütel.

Ta lisas, et n-ö keskmine hind jääb 140 000 euro kanti. „Kui me võtame näiteks 200 lehmaga piimafarmi, siis automaatsöötmislahendus tasub end ära 2,5-3 aastaga. Kümne aasta perspektiivis võidab farmer sadu tuhandeid eurosid mis see robot on väärtust juurde loonud farmile.“

Et saada teada, mis läheb maksma kaasaegne söödalahendus, selleks tuleb igale kliendile läheneda individuaalselt. „Kui piimafarmer tuleb Lineryst pakkumist võtma, siis me istume maha ja arvutame just tema farmi põhiselt sobiva lahenduse maksumuse ja see ei ole lihtsalt niisama Exceli-tabel, vaid me joonistame kogu süsteemi AutoCADis välja. Arvestame loomade arvu, söödaköögi asukohta ja eripärasid, millist sööta söödetakse, kui pikk on koresööda heksel, mitu korda tahetakse loomi ööpäevas sööta jne. Seega kaardistame farmis terve ööpäeva,“ selgitas Rüütel. Vastavalt sellele, millised on mahud ja tegevused, see määrabki lahenduse hinna.

Seda kõike tehakse koostöös farmeriga, seda seepärast, et klient mõistaks kust ja kuidas tuleb tasuvus ning näeks tervikpilti. „Ma ei hakka mingil juhul klienti mõjutama: et ei ole kallis, ei ole keeruline kasutada jne. Ma pakun talle lahendusi ja just tema farmipõhiseid lahendusi! Farmi ei valita söödarobotit ei värvi, ei tootja ega esimese ostuhinna järgi, vaid funktsioonide järgi mida see lahendus ära teha võimaldab ja kuidas aitab kulusid kokku hoida.“

„Kui selline põhjalik eeltöö jääb tegemata, et missugust kasu annab söödalahendus ettevõttele, millal süsteem ära tasub, milline on sääst söödalt, tööjõult, energialt jm - siis on järgnev mahukas töö pakkumise tegemisel olnud meil asjata,“ lisas Rüütel.

Toomas Rüütel sõnas, et tegelikult tuleks alustada söödalahenduse planeerimist juba lauta projekteerides. Mõelda välja, kus hakkab asuma söödaköök ja kuidas automaatsöötja saab liikuda söödaköögi-lauda vahel. „Just tugeva, sileda aluspõhjaga korralikud teed on meie farmide nõrk koht. Söödarobot on raske, koos söödaga pea 1600 kilo kui see on sööta täis ja pikapeale vajuvad teed rööplikuks, mis aga takistab masina sujuvat liikumist. Seega tuleks ideaalis söödateed valada, mitte lihtsalt asfalteerida ning see peaks nii olema sise- kui välisteedega. Ka peavad need teed olema piisavalt laiad, Lely Vector'i puhul on 2,6 meetrit miinimum koridori laius kus ta mahub liikuma,“ rääkis Rüütel. Söödalava minimaalne laius söötmise teostamisel on 3,25 meetrit.

On veel rida asju, millele tuleb pöörata tähelepanu. Ka näiteks söödaköögi ja laudahoone uksed ei saa olla tavalised tõstukuksed, vaid neil peab olema bluetooth võimekus, et robot saaks iseseisvalt liikuda erinevate farmi osade või köögi vahel.

Samuti tuleb läbi mõelda sööda ja silo ladustamine. „Meie soovitus on, et siloplokid on paika pandud kolmeks päevaks, isegi suvel. Siin on abiks siloploki lõikur, mis teeb valmis korralikud söödabriketid, mida saab söödaköögis hoida. Briketid lõigatakse tihedalt, et need ei laguneks laiali. Ka võiks ideaalis nende kõrgus olla 1,8 meetrit, kui kasutad Lely Vector lahendust,“ mainis Rüütel.

Kui robot söödakööki siseneb, siis n-ö kraana, mis sööta masinasse tõstab, suudab mõõta välja täpse koguse, mis on sisestatud farmijuhi poolt. Nii saab tagatud alati ühtlane söötmine. „Ratsioone saab söötja vajadusel kiirelt ja kergelt muuta telefoniäpis või arvutis. Kokku saab luua 16 gruppi, nii saab segada sööda kasvõi kahele loomale. Seda ei suuda ükski mikser,“ rõhutas Rüütel.

Söötmine mõjutab ka karja taastootmist. See on meil hetkel liiga kõrge ja see on farmides suur probleem. Keskmiselt lüpsab lehm 35 kilo. Rusikareeglina peaks söödalavalt saadavaloleva sööda energiasisaldus võrduma keskmise ööpäevase piimatoodanguga miinus 7 kg.

„Meie söötmiskonsulendid on pikalt propageerinud TRM ehk täisratsioonis söötmist, kus lehmad saavad juba poole laktatsiooniperioodi peal söödalavalt rohkem energiat kui nad vajavad. Nii ei ole nad motiveeritud lüpsirobotit külastama, mistõttu piimakogus väheneb. Lehmad rasvuvad ja nad ei jää enam nii hästi tiineks, siis tehakse hulgiseemendamist ja tulemuseks on ühel ajavahemikul suur sündimus aga nõrgemad loomad, ja sealt ka lühem laktatsiooniperiood,“ selgitas teemat Rüütel. „PMR-söötmine on osaratsiooniline söötmislahendus ja seda propageerib Lely. See põhineb järgmisel põhimõttel, kus kõik lehmad saavad põhiratsiooni, mis põhineb madalaima piimajõudlusega lehmade vajadustel, ning siis lisatakse robotis individuaalne portsjon jõusööta, mille kogus põhineb lehma piimajõudlusel. Selge on see, et mikseriga loomi söötes on loomadele eriratsioone keeruline pakkuda, aga samas Lely Vectori abil saab luua mitmeid erinevaid gruppe ja nii saab seegi mure lahendatud.“

Meie tänapäevased piimafarmid on leidnud endale juba mingi söötmislahenduse, kas ja kui efektiivne see lahendus on, selles on küsimus. Toomas Rüüteli sõnul on söötmise efektiivsus omaette mõiste, millest aga vähe räägitakse. „Selle arvutamiseks on lihtne valem: piimakogus / sööda absoluutne kuivaine = söötmise efektiivsus. Ehk kui palju suudab söötmise süsteem ühest kilost kuivainest piima saada,“ sõnas ta ja selgitas asja lahti. „Automaatsöötmise puhul on vatsa pH-tase stabiilsem ja kuna lehmad on rahulikumad teades, et värsket sööta tuleb vähemalt 6 korda päevas, siis nad ei söö ka suuri portsjoneid. Suurte portsjonite söömine on omane traktormikseriga söötmise puhul ning siis on ka vatsa pH-tase kerge kukkuma alla kriitilise piiri, tuues loomale kaasa hulga tervisehädasid. Kuid mitte ainult tervisehädasid, kuna süüakse korraga palju, läheb osa söödust seedimata kujul sõnnikukäiku. Seega on n-ö traktormikseriga söötmisel söötmise efektiivsus madal võrreldes automaatsöötmisega.“

Seega saab üldistades öelda, et automaatsöötmisega saab ühe kuivaine kilogrammiga rohkem piima ja mis omakorda tähendab farmerile säästu söödakoguselt. Rüütel tõi näiteks ka selle, kus Lely Vector’i kasutajad on saavutanud söötmise efektiivsuse 1,4 - 1,6, kui võrrelda, et tavalise mikseriga söötmisel jääb see tavaliselt 1,2 kanti. Ehk siis sõnum meie piimatootjatele on lihtne - tihedam söötmine on ökonoomsem, aga teha saab seda ainult ökonoomselt töötava süsteemiga nagu Vector seda on.

Rüütel täiendas, et siiski üle 8 korra grupi kohta ei ole söötmiskordi mõttekas planeerida, sest söötmise efektiivsus rohkem ei tõuse.

Seda muidugi juhul kui sööda komponentide näitajad (kuivaine sisaldus) on alati ja korrektselt sisestatud. „Andmed peavad olema värsked. Kui me midagi haldame ja tahame saada täpseid vastuseid, siis tuleb ka komponendi näitajate muutus sisestada programmi. Nii on võimalik võtta välja kulu komponenditi, kuu kulu, lehma kulu, piimaliitri kulu, viimast juhul kui ka lüpsirobotid on integreeritud ühtsesse programmi ehk kogu lahendus võimaldab saada hea ülevaate terves ettevõttes toimuvast,“ tõi Rüütel veel ühe olulise poole esile.

Rüütel rõhutas veel ka seda, et söödalahenduse rakendamisel on oluline ka farmi personali nõustamine. Tavapärane on ju, et nõustamist pakutakse toote-teenuse põhiliselt, aga Linery pakub farmeritele nõustamise terviklahendust – lauda ehitusest, sisustamisest, söötmise ja lüpsmiseni.

„Nõuandeteenus mida meie farmis teeme seisneb selles, et me monitoorime, auditeerime, kui koolitame nii tehniliselt kui ka söötmise poolelt. Me raporteerime sellest omanikule mida tegime, kuidas tegime, kes personalist oli asjast huvitatud, kes ei võtnud koolitust tõsiselt jne. Kuidas ettevõtte juht sellele reageerib, see on juba tema tahte taga kinni. Me suudame ettevõtjale anda selge pildi tema farmis toimuvast. Me ei tegele laudas ühe spetsiifilise valdkonnaga, vaid vaatame asja kui tervikut. Samas saame me kõik selle, mis farmis toimub n-ö juppideks lahti võtta ja nii saab ettevõtja tegeleda kitsaskohtadega,“ rõhutas Rüütel. Ka on Lely tugevuseks see, et neil on lisaks ka emafirma konsulendid, kes on nõus alati jagama oma teadmisi ja kogemusi.