Austraalia on maastikupõlengutest toibumas

Austraalia põllumajanduse esindaja Euroopa Liidu juures Jo Grainger kõneles 6. märtsil Copa-Cogeca teravilja töögrupi koosolekul, et nende riigi jaoks oli käesoleva aasta algus üliraske – kuigi maastikupõlengud on Austraalias iga-aastane nähtus, mängis seekord olukorra kahjuks 2-3 aastat kestnud suur põud, kõrge keskmine temperatuur ja tugev tuul; tulekolded süttisid iseenesest.

Kasu ei olnud tavapärastest ettevalmistustest hoonete kaitsmiseks, tuletõkete paigaldamisest jne. Viimane põleng kustutati märtsi alguseks, mis tähendas 240 järjestikkust päeva pidevat tuletõrjumist ning see puudutas mingil viisil igat Austraalia inimest. Austraalia on väga tänulik neile osutatud rahvusvahelisele abi eest. Märtsis saabus jahedus ja vihmaperiood, mis küll põuda täielikult ei kaota, kuid leevendab olukorda. Põlengute käigus hukkus või tapeti 25 000 põllumajanduslooma, tules hävis Portugalist pisut suurem maa-ala.

Kuna tuli levis maastikul ja metsas, siis põllumajandustootmisele ei olnud sellel otsest mõju, suurem probleem on olnud põud. Küll aga on Austraalia loomade arv kahanenud madalamaile tasemele alates 1990. aastast; lambaid on sama vähe, kui oli aastal 1904. Loomade arvu taastamiseks läheb tõenäoliselt üle 5 aasta. Keeruline on puuvillasektoril, mis vajab rohkelt vett. Tootmine on langenud pea kõigis sektorites, kuid hea hinnatase ning suur nõudlus rahvusvahelistel turgudel on hoidnud ära halvema.

Austraalia on üks kliimamuutusest enim mõjutatud piirkondi ning eriti tunnetab seda põllumajandussektor. Käesoleval ajal on Austraalias keskmine õhutemperatuur 1 kraadi võrra kõrgem, kui 1950. aastal. Põllumehed on oma tegevust paljuski muutnud, kasutatakse otsekülvi ilma eelneva mullaharimiseta, leitud on alternatiivsed sordid ja kasvatuskohad, farmid on muutunud suuremaks (keskmine põllumajandusettevõtte suurus Austraalias on 4331 ha), kasutatakse moodsamat tehnikat ja paremaid praktikaid, kuid tegu siiski perefarmidega. Suur tähelepanu on täppisviljelusel, pikaajaliselt on aktiivselt tegeldud taimearetusega, taimede aretamisega kuumakindlaks. Austraalias on väga vana muld ja vähe sademeid, keskmine saagikus 2t/ha.

Põllumajandussektor on poliitiliselt väga tähtis, oma põllumeeste üle ollakse uhked ka linnades. Valitsus pakub toetusi, kuigi mitte nii, nagu EL-s; investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, erinevad maksusoodustused, tegevuslaenud farmidele kehva aasta korral. Olemas on nõustamisteenus farmidele finantsalal, teadmiste jagamine äritegevuse ja juhtimise kohta. Austraalia valitsus pühendub Pariisi kliimaleppe täitmisele. Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks on uued põllumajanduspraktikad, optimeerimine, parem sööt ja sõnnikumajandus. Püüame maksimeerida ühe looma väärtust (erinevad looma tükid eksporditakse erinevatesse riikidesse). GMO jm uute aretustehnikate jaoks on asutus, kontrollitakse rangelt, praegu on ainult 3 GM-taime, mida võib kasvatada (päevalill, puuvill, raps). Kasutame tunnustatud ja ohutut tehnoloogiat. Taimekaitsevahendite osas sellist arutelu nagu EL-s ei ole, mõnevõrra räägitakse glüfosaadist, kuid kuna see on enim uuritud ja ohutuks tunnistatud aine, siis kindlasti jätkame selle kasutamist ja õigel kasutamisel on see ka kliimasõbralik. Teadus- ja poliitilised protsessid on seadusega eraldatud. Teadusasutused kinnitavad avalikusele, et kui märgistada ja kasutada taimekaitsevahendeid õigesti, on need ohutu. Austraalia on jätkuvalt usaldusväärne ja jätkusuutlik tarnija ning vaatamata keerulisele ajale täidab kõiki rahvusvahelisi lepinguid.

Ene Kärner, Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis