Selgusid taluarhitektuuri toetuse saajad

Hindamiskomisjoni juhi, Muinsuskaitseameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Norgi sõnul näitas tänavu teist aastat toimunud taotlusvoor jätkuvat suurt huvi traditsioonilise maa-arhitektuuri hoidmise vastu. „Põhjalikult ja läbimõeldult koostatud taotlused tõid selgelt esile omanike soovi restaureerida neile kuuluvaid taluelamuid kohalikke ehitustraditsioone väärtustavalt. Rõõmustav on näha ka omanike valmisolekut ise rahaliselt tööde kvaliteeti panustada - taotluste keskmine omafinantseeringu määr oli vooruga nõutust isegi kõrgem,“ sõnas ta.

Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maastiku omapära säilitamiseks ellu kutsutud voorust toetati tänavu kõige enam rookatuste taastamist, lisaks said toetusi puit-, plekk- ja kivikatused. 17st toetust saanud hoonest neli on kaitse all ehitismälestisena ning üks asub rahvuspargis. Maakondade lõikes läks kõige rohkem toetusi Saaremaale, mitmeid toetusi jagus ka Pärnu- ja Hiiumaale.

Hindamiskomisjoni liikme, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse projektide peaspetsialisti Elo Lutseppa sõnul tekitas töö komisjonis kahetisi tundeid: „Toetust saanud objektide hulgas on mitmeid tõelisi pärle, mille uuele elule on rõõm kaasa aidata. Samas jäid mitmed samaväärsed taotlused vahendite nappuse tõttu toetuseta," ütles Lutsepp.

Taotlusi hindas seitsmeliikmeline erialaspetsialistidest koosnev komisjon. Kõik plaanitavad tööd peavad valmima hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.

Pikemalt taotlusvooru ning tänavuste tulemuste kohta saad lugeda SIIT.