Haapsalu ja Läänemaa võtavad üle Eesti toidupiirkonna tiitli

„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks. Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“ ütles Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa,“ lisas Karlson.

„See on viies kord, kui Maaeluministeeriumi algatusel valitakse Eestis välja piirkond, kellele antakse võimalus aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Läänemaa puhul olid märksõnadeks rannarootsi traditsioonid ja Haapsalu kohvikukultuur, mis kaalukausi sel aastal nende kasuks kallutas,“ ütles Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Hoolimata sel aastal teisiti saabunud kevadest on Haapsalul ja Läänemaal kavas üllatada oma külalisi paljude uute maitsete ja põnevate toidukultuuriüritustega. „Ootame inimesi osa saama meie sügisesse kavandatud toidunädalast või gurmeeturust, plaanis on korraldada õpitubasid, avada legendaarsed Haapsalu kohvikud ja maitseelamusi pakkuvad restoranid,“ lisas Sihtasutus Läänemaa turismijuht Annika Mändla. „Uudistama tasub tulla juba kevadel, sest meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid.“

Toidupiirkonna projekti eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Projekti abil kutsume suuremale koostööle toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi, et avastada oma piirkonna identiteeti toidu kaudu ja muutuda seeläbi atraktiivsemaks ka külaliste jaoks,“ sõnas Kadi Raudsepp.

Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja oma maitsetega meie elu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa ja viimati Vana-Võromaa, kes mai alguses piirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli, Haapsalule ja Läänemaale üle annab.